KULTUURISUVI NAISSAAREL

Nargenfestival kolib juulikuuks Naissaarele. Saare saksakeelne nimekuju Nargen on nime andnud kogu festivalile, sest algselt toimus seal suur osa festivali kontserte ja etendusi. Omari küün Naissaarel – Nargenfestivali üks peamisi kontserdi- ja etendusepaiku – on kerkinud 2005. aastal Tõnu Kaljuste eestvedamisel läbi aegade kuulsaima naissaarlase, leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) talukohta Lõunakülas. Küün ise on ehitatud 1895. aastal ning on toodud Pärnumaalt Kastnast. See kuulus enne omaaegsele Pärnu Muuseumi direktorile Omar Volmerile, kelle auks kannab see Omari küüni nime. Publiku siseõu ja kohvik Hellerella on saanud nime ööliblika Blastodacna hellerella ladinakeelse nimetuse järgi.

Naissaare kirevad suvesündmused hõlmavad süvamuusikaesitustest ning ooperi- ja draamalavastustest kuni rahvapidude ja rokkkontsertideni. Siin esietenduvad algupärased lavastused ja uued helitööd, mis on tellitud kajastamaks ühiskonnas olulisi teemasid, tutvustamaks paiga ajalugu või toomaks esile Eestit kui mereriiki.
Naissaarele pääseb ainult mööda merd – nii saab kultuurisündmus anda panuse ka merekultuuri.

Tõnu Kaljuste:  "Oli põnev ja suur väljakutse jätkata muusikategevust peaaegu et tühjal saarel, toona oli seal vist vaid paar püsielanikku. Kultuur võib omada sedavõrd suurt jõudu, et paneb inimesed liikvele ning muusika ja teater võib täita ka tühja saare – Nargenfestival on seda kindlasti tõestanud,"