ARHIIV 2023

Vancouveri Kammerkoor (Kanada)
Dirigent Kari Turunen (Soome)

Kavas:

Healey Willan (1880–1968)
- Rise up, my love (1929)

Cyrillus Kreek (1889–1962)
- Jeesus kõige ülem hää (1918)
- Kes Jumalat nii laseb teha (1919)

Ina Boyle (1889–1967)
- Jesu, thou Son of Mary from Gaelic hymns (1923)

John Estacio (1966)
- Ella Sunlight (2000)

Christina Cichos, sopran

Arvo Pärt (1935)
- Which was the Son of … (2000)

Matthew Whittall (1975)
- Snowdrops (2023)

Cyrillus Kreek
- Taaveti laul nr 104 (1923)
- Õnnis on inimene (1923)
- Taaveti laul nr 141 (1923)

Don Macdonald (1966)
- Pacem (2016)

Steven Bélanger, bariton

Evelin Seppar (1986)
- Seesama meri (2019)

Toivo Kuula (1883–1918)
- Siell’ on kauan jo kukkineet omenapuut (1908)

Tänavustele Kreegi päevadele tuleb külla Põhja-Ameerika professionaalsete kooride üks silmapaistvamaid esindajaid – Vancouveri Kammerkoor Kanadast. Üle poolsajandi tegutsenud koori peadirigent on alates 2019. aastast soomlane Kari Turuneni, kes toob oma kontserdi kavas kokku Eesti, Soome ja Kanada kooriloomingu. Kava keskme moodustavate Cyrillus Kreegi sajandivanuste teoste vaoshoitus ja samas sügav emotsionaalsus on paelunud dirigenti aastakümneid. Kreegi senini värskena mõjuvate teostega tekitavad huvitavaid paralleele ja põimumisi nii tema kaasaegsete kui ka praegu tegutsevate heliloojate koorikompositsioonid.

PILETID

KOHAPEAL PILETID SULARAHA EEST!

Vancouveri Kammerkoor (Kanada)
Dirigent Kari Turunen (Soome)

Kavas:

Healey Willan (1880–1968)
- Rise up, my love (1929)

Cyrillus Kreek (1889–1962)
- Jeesus kõige ülem hää (1918)
- Kes Jumalat nii laseb teha (1919)

Ina Boyle (1889–1967)
- Jesu, thou Son of Mary from Gaelic hymns (1923)

John Estacio (1966)
- Ella Sunlight (2000)

Christina Cichos, sopran

Arvo Pärt (1935)
- Which was the Son of … (2000)

Matthew Whittall (1975)
- Snowdrops (2023)

Cyrillus Kreek
- Taaveti laul nr 104 (1923)
- Õnnis on inimene (1923)
- Taaveti laul nr 141 (1923)

Don Macdonald (1966)
- Pacem (2016)

Steven Bélanger, bariton

Evelin Seppar (1986)
- Seesama meri (2019)

Toivo Kuula (1883–1918)
- Siell’ on kauan jo kukkineet omenapuut (1908)

Tänavustele Kreegi päevadele tuleb külla Põhja-Ameerika professionaalsete kooride üks silmapaistvamaid esindajaid – Vancouveri Kammerkoor Kanadast. Üle poolsajandi tegutsenud koori peadirigent on alates 2019. aastast soomlane Kari Turuneni, kes toob oma kontserdi kavas kokku Eesti, Soome ja Kanada kooriloomingu. Kava keskme moodustavate Cyrillus Kreegi sajandivanuste teoste vaoshoitus ja samas sügav emotsionaalsus on paelunud dirigenti aastakümneid. Kreegi senini värskena mõjuvate teostega tekitavad huvitavaid paralleele ja põimumisi nii tema kaasaegsete kui ka praegu tegutsevate heliloojate koorikompositsioonid.

PILETID

KOHAPEAL PILETID SULARAHA EEST!

AABITSA KUKK (Eesti Draamateater)

Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk
Kunstnik Liisi Eelmaa
Mängib Tõnu Oja

Maailmas on nii palju pisikesi inimesi. Nende elu pole kerge, neile tehakse pidevalt ülekohut. Nad on vaesed mehed. Õnneks on ka neil siiski midagi, mille peale loota. Mõni paks raamat, mille sees on olemas vastused kõikidele küsimustele. Mõni tark onu, kes ütleb, mis on õige ja kuidas peab elama. Kui sul on olemas selline raamat ja selline onu, siis polegi elu enam nii raske. Vähemalt ei pea sa enam ise oma peaga mõtlema. Tuleb teha ainult nii, nagu raamat ja onu käsivad – ning kõik laabub.

„Aabitsa kukk“ on lugu mehest, kellel on olemas aabits ja onu Paul. See on lugu väiksest, lihtsast inimesest. See on lugu uinuvast mõistusest.

• Grand prix monolavastuste festivalilt „Zvaigzne“ (2009, Riia)
• II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom rahvusvaheliselt monoteatrite festivalilt „MonoBaltija“ (2009, Kaunas)
• Parima näitlejatöö eripreemia soome-ugri rahvaste teatrite VIII festivalilt „Majatul“ (2010, Joškar-Ola)

Esietendus 10. septembril 2004 Tartus Lutsu Teatrimajas.

NAISSAAR 2023: MU SUVESÕBRAD

Kaljuste 70

Kivirähki kultuuripäevad 30. juuni ja 1. juuli

Sel suvel on Naissaarel külas mu suvetuttavad. Andrus Kivirähkilt olen aastate jooksul tellinud Nargenfestivalile paar näidendit („Uljas neitsi“, 2007; „Isamaa pääsukesed“, 2018) nii, et ta kvalifitseerub suvetuttavaks. Sel suvel saab saarel vaadata tema noorusaja näidendit „Aabitsa kukk“ ja kõige värskemat lavastust „Väikesed saladused“. Kindlasti on veel inimesi, kes tunnevad puudust kunagistest kultuuripäevadest. Käisin minagi lastekooris lauldes Armeenias ja Uljanovskis. Oma kammerkooriga külastasin kultuuripäevi Kasahstanis ja Sahhalini saarel. Viimasele tagasi mõeldes tuligi nostalgiahoog peale ja otsustasin vana formaadi elustada ning Naissaarel teha Kivirähki kultuuripäevad. Andrus Kivirähk on kui riik ise, kelle kultuur on vägagi mitmekesine. Tulge ja nautige!

Tõnu Kaljuste

piletid

VÄIKESED SALADUSED (Teater Nuutrum)

Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Peeter Tammearu
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Kostüümikunstnik Jana Wolke
Helikunstnik Tobias Tammearu
Valguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)
Tehnik Jaanus Tüli
Etenduse juht Inge Kaseleht

Osades: Triinu Meriste, Liina Tennosaar, Helena Merzin, Merilin Kirbits

Anna on elanud 20. sajandi alguse Euroopas seikluslikku ning vabameelset elu ja naaseb nüüd kodusesse ja unisesse Pärnusse. Samal ajal kui Anna on võõrsil nakatunud revolutsioonipisikuga ning soovib pühenduda maailma parandamisele, tunduvad tema Pärnus elavad kunagised sõbrannad väikekodanluse musternäidistena, kelle päevad oleks justkui täidetud vaid logelemise, magamise, kohvikus istumise ning laste eest hoolitsemisega. Kuid õige varsti selgub, et tegelikult on neil naistel lihtsalt teistsugune meetod maailma parandamiseks, ja see meetod on üsnagi ebaharilik. Igatahes leiab ootamatult hätta sattunud Anna abi just nimelt tänu kodumaistele „vahenditele“. Ja õpib ka ise neid edukalt kasutama.

Esietendus 1. aprillil 2023 Tallinnas etenduskunstide keskuses Vaba Lava.

Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 2 tundi.

MU SUVESÕBRAD

Kaljuste 70

Kivirähki kultuuripäevad 30. juuni ja 1. juuli

Naissaar, Omari küün, kell 19.30

Sel suvel on Naissaarel külas mu suvetuttavad. Andrus Kivirähkilt olen aastate jooksul tellinud Nargenfestivalile paar näidendit („Uljas neitsi“, 2007; „Isamaa pääsukesed“, 2018) nii, et ta kvalifitseerub suvetuttavaks. Sel suvel saab saarel vaadata tema noorusaja näidendit „Aabitsa kukk“ ja kõige värskemat lavastust „Väikesed saladused“. Kindlasti on veel inimesi, kes tunnevad puudust kunagistest kultuuripäevadest. Käisin minagi lastekooris lauldes Armeenias ja Uljanovskis. Oma kammerkooriga külastasin kultuuripäevi Kasahstanis ja Sahhalini saarel. Viimasele tagasi mõeldes tuligi nostalgiahoog peale ja otsustasin vana formaadi elustada ning Naissaarel teha Kivirähki kultuuripäevad. Andrus Kivirähk on kui riik ise, kelle kultuur on vägagi mitmekesine. Tulge ja nautige!

Tõnu Kaljuste

Piletid

Oskar Merikanto (1868–1924)
- Passacaglia fis-moll, op. 80 (1915)

Rudolf Tobias (1873–1918)
- Ciaconne „Macht hoch die Tür“ („Nüüd tehke kõrgeks väravad“) F-duur (1914)

Max Reger (1873–1916)
- Koraalifantaasia „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ („Ärgake! nii vahid hüüdvad“), op. 52 nr 2 (1900)

KADRI TOOMOJA on Eesti noorema põlvkonna organist, keda võib peale regulaarsete soolokavade näha täiendamas erinevate Eesti tippkollektiivide ridasid. Kadri alustas klaverimänguga 4-aastaselt õpetaja Reet Jürgensi juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2013, õpetajad Anu Nahkur ja Toivo Nahkur) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseastme klaveri erialal (2017 cum laude, prof Toivo Nahkur), kus jätkas magistriõppes oreli erialal professor Andres Uibo juhendamisel (2021 cum laude). Alates 2020 sügisest tudeerib Toomoja Soomes Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemias professor Olli Porthani juhendamisel. Ta on osalenud Ton Koopmani, Matthias Schneideri ja Krzysztof Urbaniaki meistrikursustel. Aastal 2020 pälvis Kadri Toomoja Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi.

Vabakutselise muusikuna esineb Kadri sageli dirigent Tõnu Kaljuste, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samuti on ta mänginud mitmete teiste mainekate kollektiividega, nende hulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Vox Clamantis, tütarlastekoor Ellerhein, Rahvusooperi Estonia poistekoor, Voces Tallinn ja Collegium Musicale; dirigendid Paavo Järvi, James MacMillan, Risto Joost, Kaspars Putniņš, Mikk Üleoja, Jaan-Eik Tulve, Hirvo Surva, Anu Tali, Toomas Kapten, Ingrid Kõrvits, Endrik Üksvärav jpt.Toomoja on andnud soolokontserte nii Eestis kui ka Soomes, esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri ees ja võtnud osa mitmetest festivalidest, nagu Kangasala orelipäevad (2022), Helsinki Organ Festival (Soome, 2020), Arvo Pärt Days (Belgia, 2019), Nargenfestival, Tallinnfest B-A-C-H, Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Mustjala festival, Europa Cantat jpt. Sügisel 2021 esines Toomoja koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Zürichi Tonhalles uue oreli sissepühitsemise õhtul. Toomoja on ka hinnatud kontsertmeister nii lauljate kui ka instrumentalistide seas. Pikaajalise koostöö kõrvalt tütarlastekooriga Ellerhein seob teda ka alates 2017. aastast koostöö bariton Alvar Tiisleriga.

______

Naissaar on juulikuus taas orelimuusika kütkeis. Igal pühapäeval rõõmustavad kuulajaid Naissaare Püha Maarja kabelis organistid, kes toovad hubasesse pühakotta suurte katedraalide kõla ja õdusaid kammermuusika hetki. Sel korral on organistidele antud vabad käed. Oodata on muusikat nii meilt kui mujalt: klassikat, rahvamuusikat, töötlusi ja ka improvisatsioone. Nagu ikka on muusikute käsutuses virtuaalorel Mixtuur oma mitmekülgse sämplivalikuga, ehe ja armas harmoonium ning võibolla on mõnd üllatustki oodata! Aga ega muidu teada ei saa, kui ise kohale ei tule, seega olete oodatud juulikuus Naissaarele „Orelimaagiast“ osa saama!

Orelikontserdid on tasuta! Tule Naissaarele omal käel! Vaata täpsemalt laevagraafikut: https://nicesaar.eu/

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Liisi Koikson (vokaal)
Joel Remmel (klaver)

„Naised džässis“ teine külaline on Liisi Koikson, kes tuleb Naissaarele Omari küüni koos kauaaegse lavapartneri, pianisti Joel-Rasmus Remmeliga. Nad esitavad muusikat uuelt, nende esimeselt ühiselt albumilt „Põimumised“, mis ilmus selle aasta aprillis. Kõlavad muusikute lemmiklood kodumaistelt artistidelt, nagu Genialistid, Dagö, Apelsin, Hendrik Sal-Saller jt. „Ilus läbilõige meie lemmikutest eesti lugudest,“ nagu Koikson on selgitanud. Neile eesti inimeste seas tuntust kogunud lauludele annab Koiksoni-Remmeli duo uue värske vaate, milles on esitajatele omaselt helgust ja vahetust.

Piletid

Kadri Voorand, Mihkel Mälgand ja Raul Ojamaa

Teie ette astub Kadri Voorand koos armastatud Mihkel Mälgandi ja Raul Ojamaaga. Sel õhtul kuulete Voorandi parimaid palasid, millest lõviosa moodustab materjal uuelt albumilt. Muusika on voorandilikult ehe, päriseluline ja tunneteküllane. Kõlama saavad heakõlalised laulud, mida saadab vabalennuline esitus, tundlik kokkumäng ning mõnusat õhulisust lisavad elektroonilised efektid. Stiililisi piire endale ei seata, kokku sulatatakse popi, folgi, džässi ja isegi roki elemente. Esile pääsevad emotsioon ja omapärased tekstid.

Särav Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud palju heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Tema suhtumine loomingusse on märgatavalt vaba, nii on ta aastate lõikes lubanud endale aina uusi žanrilisi suundi ja kollektiive. Ta on soleerinud paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning produtseerinud peale arvukate koostööalbumite ka ise seitse albumit, millest nelja on tunnustatud Eesti Muusikaauhindadel oma kategooria aasta parimaks, sh maineka Saksamaa plaadifirma ACT välja antud “In Duo with Mihkel Mälgand”. Kontserdireisid on teda viinud esinema festivalidele üle maailma, sh Pori Jazz, Jazz Baltica, EFG London Jazz Festival, Cheltenham Jazz Festival, Tampere Jazz Happening, Bejing Nine Gates Jazz Festival jt. 2020. aastal kuulutas ERR Voorandi aasta muusikuks ning 2019. aastal pälvis ta presidendi noore kultuuritegija preemia. 2017. aastal pärjati ta Eesti Muusikaauhindadel aasta naisartisti tiitliga.

Sel kontserdil astub Voorand üles koos Mihkel Mälgandi ja Raul Ojamaaga. Voorandi pikaaegne duopartner Mihkel Mälgand on üks muusikaliselt aktiivsemaid bassiste Eestis. Peale Voorandi on ta teinud koostööd paljude koosseisudega, sh Estonian Dream Big Band, New Wind Jazz Orchestra, Sven Grünberg Group, Tõnis Mägi, John Scofield, Randy Brecker, Bob Mintzer, Frank Foster, Kurt Elling, John Riley, Dean Brown, Dee Dee Bridgewater, Deborah Brown jt. Mälgand pälvis silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Raul Ojamaa on kitarrist, produtsent ja laulukirjutaja, kes on aktiivne mitmes bändis (Miljardid, Ines, nublu, Küttebänd) ja projektis (Kristjan Järvi “Meelte videvik”). Paljude koostööde kõrval paneb ta praegu oma peamise energia sooloprojekti, milles ühendab kitarrimängu ja elektroonilise muusika.

Piletid

Ferenc Lizt (1811–1886)
- „Évocation à la Chapelle Sixtine“ („Meenutus Sixtuse kabelist“), S658 (1862)

Marcel Dupré (1886–1971)
- Prelüüd ja fuuga g-moll, op. 7 (1912)

Gustav Holst (1874–1934)
- „Planets“ („Planeedid“), op. 32 (1914–1917), orkestrisüidi seade orelile
II Venus, the Bringer of Peace (Veenus, rahutooja)

Peeter Süda (1883–1920)
- Prelüüd ja fuuga g-moll (1914/1920)

ULLA KRIGUL on üks Eesti noorema generatsiooni silmapaistvamaid organiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõpilasena ning 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri prof Andres Uibo oreliklassis. Peale selle olid olulised paar aastat Viini Muusika ja Kujutavate Kunstide Ülikoolis prof Martin Haselböcki oreliklassis. Alates 2000. aastast töötab ta Tallinna Soome Püha Peetruse kirikus organistina ning praegu ka MUBA-s koorijuhtimise osakonna kontsertmeistrina.Ulla toob regulaarselt igal aastal välja üks-kaks uut soolokava. Olulisel kohal tegevuses on kammermuusika ning viimasel ajal on tema peamine partner saksofonist Virgo Veldi.

Sageli reisib ta mööda Eestit koos oma harmooniumiga. Idee sai alguse koostööst ansambliga Jäääär. Selle pilliga võib teda näha koosseisus Harmooniumitrio koos Kädy Plaasi ja Riivo Kallasmaaga esitamas eesti poeesiat või oreliloomingut põimituna elektroonika või gongihelidega.

Ulla Krigul on toonud kuulajateni mitmete Eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut ning esiettekandeid. 2019. aasta kevadel ilmus tema esimene CD Erkki-Sven Tüüri oreliloomingust.

Nii solisti kui hinnatud kammermuusikapartnerina on Krigul esinenud Eestimaa kirikutes, osalenud enamikel tuntumatel kodumaistel festivalidel, nagu Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Tallinna rahvusvaheline Bachi-festival, festival „Klaaspärlimäng“, Leigo Järvemuusika, Jazzkaar ning Ukrainas Lvivi rahvusvaheline orelifestival. Kontserdid on viinud teda ka Soome, Lätti, Austriasse, Saksamaale, Rootsi, Venemaale nii solistina kui kammerkoosseisudes. Peale muusikutöö on Ulla Krigul tegev ka kultuurikorralduses.

_______

Naissaar on juulikuus taas orelimuusika kütkeis. Igal pühapäeval rõõmustavad kuulajaid Naissaare Püha Maarja kabelis organistid, kes toovad hubasesse pühakotta suurte katedraalide kõla ja õdusaid kammermuusika hetki. Sel korral on organistidele antud vabad käed. Oodata on muusikat nii meilt kui mujalt: klassikat, rahvamuusikat, töötlusi ja ka improvisatsioone. Nagu ikka on muusikute käsutuses virtuaalorel Mixtuur oma mitmekülgse sämplivalikuga, ehe ja armas harmoonium ning võibolla on mõnd üllatustki oodata! Aga ega muidu teada ei saa, kui ise kohale ei tule, seega olete oodatud juulikuus Naissaarele „Orelimaagiast“ osa saama!

Orelikontserdid on tasuta! Tule Naissaarele omal käel! Vaata täpsemalt laevagraafikut: https://nicesaar.eu/

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

PILETID

Jean Sibelius (1865–1957)
- „Finlandia“, op. 26 (1899/1900), seade orelile Aleksanteri Wallius

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Triosonaat nr 4 e-moll, BWV 528 (u 1727–1730)
I Adagio – Vivace
II Andante
III Un poco allegro

Ferenc Lizt (1811–1886)
- „Funérailles“ („Matused“), (1849), VII osa tsüklist „Harmonies poétiques et religieuses“ („Poeetilised ja religioossed harmooniad“), S.173, seade orelile Louis Robilliard

Maurice Ravel (1875–1937)
- „Pavane pour une infante défunte“ („Pavaan surnud printsessile“), (1899), seade orelile A. Seutin

Louis Vierne (1870–1937)
- Orelisümfoonia nr 5 a-moll, op. 47(1923–1924)
V Finaal

ALEKSANTERI WALLIUS on üks Soome noorema põlvkonna väljapaistvamaid organiste. Ta on 23. rahvusvahelise Wiesbadeni orelifestivali võitja. 2018. aastal sai ta rahvusvahelisel festivalil „Pori Organ“ noore artisti tiitli. 2023. aasta juunis osales ta ka Longwood Gardensi orelikonkursil USAs.

Wallius esineb sageli soolokavadega, orkestrandina või kooridega. Tema eriline huvi on nüüdisrepertuaaril, oreliseadetel ja prantsuse romantilisel muusikal. Viimase aasta jooksul on ta esiettekandele toonud kolm suurt nüüdisteost. Omamoodi väljakutsena esitas ta 2020. aastal Turu katedraalis ühe päeva jooksul Louis Vierne’i kõik kuus orelisümfooniat. Wallius on ka Turu orelifestivali juhatuse liige.

Aleksanteri Wallius alustas oreliõpinguid 2015. aastal Anu Åbergi juures Puolalanmäki muusikakeskkoolis. Õppeaastal 2017/2018 võeti ta vastu Sibeliuse Akadeemia noorteosakonda Markku Hietaharju klassi. Praegu õpib ta Sibeliuse Akadeemia magistrantuuris oreli erialal, kus tema õpetajad on Markku Hietaharju ja Markku Mäkinen. Wallius on täiendanud end mitmetel meistrikursustel väljapaistvate õpetajate juures, nagu Jean Guillou, Ton Koopman, Thierry Escaich, Bálint Karosi, Vincent Dubois, Thomas Trotter ja Jean-Baptiste Monnot. Sügisel alustab ta Erasmuse programmi raames vahetusüliõpilasena õpinguid Leipzigi Muusikaülikoolis prof Martin Schmedingi juures.

______

Naissaar on juulikuus taas orelimuusika kütkeis. Igal pühapäeval rõõmustavad kuulajaid Naissaare Püha Maarja kabelis organistid, kes toovad hubasesse pühakotta suurte katedraalide kõla ja õdusaid kammermuusika hetki. Sel korral on organistidele antud vabad käed. Oodata on muusikat nii meilt kui mujalt: klassikat, rahvamuusikat, töötlusi ja ka improvisatsioone. Nagu ikka on muusikute käsutuses virtuaalorel Mixtuur oma mitmekülgse sämplivalikuga, ehe ja armas harmoonium ning võibolla on mõnd üllatustki oodata! Aga ega muidu teada ei saa, kui ise kohale ei tule, seega olete oodatud juulikuus Naissaarele „Orelimaagiast“ osa saama!

Orelikontserdid on tasuta! Tule Naissaarele omal käel! Vaata täpsemalt laevagraafikut: https://nicesaar.eu/

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Autor TOM STOPPARD
Muusika ANDRÉ PREVIN
Lavastaja ELMO NÜGANEN
Kunstnik KRISTJAN SUITS
Muusikajuht ja dirigent TÕNU KALJUSTE
Tõlkija ANU LAMP

Osades:
Aleksander – JAN UUSPÕLD

Ivanov – PEETER TAMMEARU

Saśa - Timotheus Tats või Tobias Tark

Arst – PRIIT VÕIGEMAST

Õpetaja – KADRI VOORAND

Polkovnik – TÕNU KALJUSTE

TALLINNA KAMMERORKESTER

Milline on dissidendi saatus? Mida teeb režiim teisitimõtlejaga, keda pole võimalik murda ega vaigistada, inimesega, kes on orkestreeritud ühiskonna jaoks nagu läbitungiv dissonantne heli.

Poliitvang pannakse ühes Venemaa vaimuhaiglas kongi jagama hullumeelse trianglimängijaga, kes kujutab ette, et tema käsutuses on orkester.

Tom Stoppardi vaimukas ja tänases kontekstis teravalt lõikav tekst, André Previn’i sümfooniliselt värvikas ja painav muusika. Teose teeb eriliseks see, et ta koosneb kirjanduslikust tekstist ja muusikalisest partituurist, mis on mõeldud esitamiseks näitlejatele ja orkestrile.

Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia kaasproduktsioon

Autor TOM STOPPARD
Muusika ANDRÉ PREVIN
Lavastaja ELMO NÜGANEN
Kunstnik KRISTJAN SUITS
Muusikajuht ja dirigent TÕNU KALJUSTE
Tõlkija ANU LAMP

Osades:

Osades:
Aleksander – JAN UUSPÕLD

Ivanov – PEETER TAMMEARU

Saśa - Timotheus Tats või Tobias Tark

Arst – PRIIT VÕIGEMAST

Õpetaja – KADRI VOORAND

Polkovnik – TÕNU KALJUSTE

TALLINNA KAMMERORKESTER

Milline on dissidendi saatus? Mida teeb režiim teisitimõtlejaga, keda pole võimalik murda ega vaigistada, inimesega, kes on orkestreeritud ühiskonna jaoks nagu läbitungiv dissonantne heli.

Poliitvang pannakse ühes Venemaa vaimuhaiglas kongi jagama hullumeelse trianglimängijaga, kes kujutab ette, et tema käsutuses on orkester.

Tom Stoppardi vaimukas ja tänases kontekstis teravalt lõikav tekst, André Previn’i sümfooniliselt värvikas ja painav muusika. Teose teeb eriliseks see, et ta koosneb kirjanduslikust tekstist ja muusikalisest partituurist, mis on mõeldud esitamiseks näitlejatele ja orkestrile.

Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia kaasproduktsioon

Kavas: Johann Sebastian Bach, César Franck, Mikalojus Konstantinas ÄŒiurlionis, Rudolf Tobias, Olivier Messiaen, improvisatsioonid gruusia rahvamuusikateemadel

RUSUDAN TŠUNTIŠVILI on Gruusia organist, pianist ja muusikaterapeut. Ta õppis klaverit Thbilisi Keskmuusikakoolis ja Thbilisi Riiklikus Konservatooriumis, mille bakalaureuseõppe lõpetas 2016. aastal. Fulbrighti stipendiaadina õppis ta muusikateraapia magistriõppes Illinoisi Riiklikus Ülikoolis. Orelisse kiindus Rusudan konservatooriumi ajal, kui puutus selle pilliga kokku valikkursusel ning otsustas selle mängimist jätkata. Eestisse tuli ta Erasmuse programmi raames, et õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris orelit prof Andres Uibo klassis. Rusudanile meeldib esineda nii solistina kui ansamblis ning osaleb nii pianisti kui organistina erinevates koosseisudes.

_________

Naissaar on juulikuus taas orelimuusika kütkeis.Igal pühapäeval rõõmustavad kuulajaid Naissaare Püha Maarja kabelis organistid, kes toovad hubasesse pühakotta suurte katedraalide kõla ja õdusaid kammermuusika hetki. Sel korral on organistidele antud vabad käed. Oodata on muusikat nii meilt kui mujalt: klassikat, rahvamuusikat, töötlusi ja ka improvisatsioone. Nagu ikka on muusikute käsutuses virtuaalorel Mixtuur oma mitmekülgse sämplivalikuga, ehe ja armas harmoonium ning võibolla on mõnd üllatustki oodata! Aga ega muidu teada ei saa, kui ise kohale ei tule, seega olete oodatud juulikuus Naissaarele „Orelimaagiast“ osa saama!

Orelikontserdid on tasuta! Tule Naissaarele omal käel! Vaata täpsemalt laevagraafikut: https://nicesaar.eu/

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (1875–1911)
- Fuuga c-moll „Kyrie eleison“, VL 19 (1902)
- Fuuga h-moll, VL 224 (1902)

Nicolaus Bruhns (1665–1697)
- Praeludium e-moll „Mein Herz ist bereit“ („Mu süda on kindel“) (u 1690)

Petr Eben (1929–2007)
- „Moto ostinato“ orelisüidist „Pühapäevamuusika“ (1957–1959)

Faustas Latėnas (1956–2020)
- „Švytėjimas“ („Sära“) (1993)

Marten Meibaum (1998)
- Vaimulik sümfoonia „Psalm 27“
- Improvisatsioon eesti teemale

MARTEN „Tšellariton” MEIBAUM on eesti multiinstrumentalist, kirikumuusik ja improvisaator. Lõpetanud tšello erialal Tallinna Muusikakeskkooli (2016), õppis ta Manchesteris Põhja-Inglise Kuninglikus Muusikakolledžis (prof Nicholas Jones) ning lõpetas sel aastal magistriõpingud EMTAs. Eestis on tema peamised mentorid laulu, tšello ja oreli alal vastavalt Taavi Tampuu, Henry-David Varema, Andres Uibo ja Toomas Trass. Peale klassikalise muusika viljelemise on ta üles astunud Riine Pajusaare ja Raimond Valgre kavadega, mänginud festivalil Jazzkaar (aprillis 2022) ning esitanud EMTA puhkpilliorkestriga Friedrich Gulda tšellokontserdi (märtsis 2022). Marten on ka aktiivne muusikahariduse propageerija: ta on andnud sadu koolikontserte Kiili vanamuusikaansambli solistina, samuti kavaga „Tšellariton“. Aprillis pani Marten kolme eesti muusika kontserdiga aluse Vändra kontserdisarjale „Kultuuripomm“.

Kammermuusika vallas on Marteni silmapaistvamad saavutused 2016. aasta klaverikvintetiga Kodumaine Viisik võidetud esikoht konkursil „Muzicējam kopā ar draugiem“ ning 2021. aastal võidetud teine koht ja eripreemia ansamblimuusika kõrguste poole püüdlemise eest Talllinn Grand Sexteti koosseisus konkursil «Времен связующая нить». 2019–2022 töötas Marten RO Estonia orkestris. Praegu valmistub ta septembris toimuvaks Čiurlionise-nimeliseks orelikonkursiks Vilniuses.

________

Naissaar on juulikuus taas orelimuusika kütkeis. Igal pühapäeval rõõmustavad kuulajaid Naissaare Püha Maarja kabelis organistid, kes toovad hubasesse pühakotta suurte katedraalide kõla ja õdusaid kammermuusika hetki. Sel korral on organistidele antud vabad käed. Oodata on muusikat nii meilt kui mujalt: klassikat, rahvamuusikat, töötlusi ja ka improvisatsioone. Nagu ikka on muusikute käsutuses virtuaalorel Mixtuur oma mitmekülgse sämplivalikuga, ehe ja armas harmoonium ning võibolla on mõnd üllatustki oodata! Aga ega muidu teada ei saa, kui ise kohale ei tule, seega olete oodatud juulikuus Naissaarele „Orelimaagiast“ osa saama!

Orelikontserdid on tasuta! Tule Naissaarele omal käel! Vaata täpsemalt laevagraafikut: https://nicesaar.eu/

Võimalus teha annetusi Naissaare Püha Maarja kabeli restaureerimiseks.
Saates sms-i märksõnaga „MARIA“ numbrile 13018, annetad 5 eurot

või tee ülekanne:

EELK Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus
EE241010220037677014AS
SEB Pank EEUHEE2X

Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur

Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- Fratres (solist Hans Christian Aavik)
- Silouan's Song
- Estländler (solist Hans Christian Aavik)
- Für Lennart in memoriam

Veljo Tormis
- Raua needmine (solist Hans Christian Aavik)
- Kuulmata kuskil kumiseb kodu
- Incantatio maris aestuosi (Tormise mere loits)
- Sinikka laul (solist Hans Christian Aavik)

VHK keelpilliorkester toob ühte kontserdikavva kokku Arvo Pärdi ja Tallinna Muusikakooli ajast tema õpetaja Veljo Tormise teosed. Mõlema helilooja loomingu oluline lähtepunkt on olnud sõna – sõna, mis võib olla loomingu algimpulss, aga ometi teoses mitte kõlada. Siiski kannavad need teosed oma algtekstidega tugevat ühisosa ja vaimsust. Nii Pärdi kui Tormise muusika on olnud Nargenfestivali kandvad teljed, kuid harva on need kõlanud koos ühes kavas. Kontsertidel astub üles maailma ühe mainekama ja olulisema, Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise viiuldajate konkursi võitja Hans Christian Aavik.

2023. aasta Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab vaid tema enda looming. Pärdi muusikat saab sel aastal kuulda ka uue generatsiooni esituses. Kontserte annavad Rasmus Puur ja tema VHK orkester! Kaunist Pärdi päevade aega!

Tõnu Kaljuste, Nargenfestivali kunstiline juht

PÄRDI PÄEVAD piletid juba müügil Piletikeskuses ja alates 20. juulist ka Piletilevis!

Collegium Musicale
Dirigent Endrik Üksvärav

Erkki-Sven Tüür
- Rändaja õhtulaul
- Canticum Canticorum Caritatis

Arvo Pärt
- Nunc dimittis
- Most Holy Mother of God
- The Deer's Cry
- Ja ma kuulsin hääle ...

Sel aastal ilmus kammerkoorilt Collegium Musicale album, millele on koondatud kogu Erkki-Sven Tüüri koorilooming. Tegemist on esimese Erkki-Sven Tüüri koorimuusikaalbumiga, selle nimilugu „Canticum Canticorum Caritatis“ on kirjutatud ja pühendatud Collegium Musicalele ning koori dirigendile Endrik Üksväravale. Plaadifirma Alpha Classicsi väljaantud album pälvis maineka tunnustuse – Saksamaa plaadikriitikute ühenduse auhinna. Pärdi päevade kontserdikavva on Arvo Pärdi loomingu kõrvale valitud kaks Tüüri kooriplaadile salvestatud teost.

2023. aasta Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab vaid tema enda looming. Pärdi muusikat saab sel aastal kuulda ka uue generatsiooni esituses. Kontserte annavad Rasmus Puur ja tema VHK orkester! Kaunist Pärdi päevade aega!

Tõnu Kaljuste, Nargenfestivali kunstiline juht

PÄRDI PÄEVAD piletid juba müügil Piletikeskuses ja alates 20. juulist ka Piletilevis!

Aleksanteri Wallius (orel, Soome)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärt
- Sümfoonia nr 3

Camille Saint-Saëns
- Sümfoonia nr 3 c-moll, op. 78, nn „Orelisümfoonia“

Pärdi päevade avaakordil toob Tõnu Kaljuste koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ettekandele kaks pea sajandilise vahega loodud sümfooniat, mille ühisosa on number 3. Kui prantsuse hilisromantismi helilooja Camille Saint-Saëns kirjutas 3. sümfoonia karjääri kõrgpunktis ja teos jäi tema loomingus žanri viimaseks oopuseks, siis Arvo Pärt oma 3. sümfooniaga oli alles talle ainuomase helikeele otsingutel. Saint-Saënsi sümfoonia on pühendatud Ferenc Liszti mälestusele, Pärdi teos aga dirigent Neeme Järvile, kelle juhatusel toimus selle esiettekanne Eesti Televisiooni ja Raadio Sümfooniaorkestri esituses Tallinnas Estonia kontserdisaalis juba üle 50 aasta tagasi. Saint-Saënsi „Orelisümfoonias“ soleerib Soome noorema põlve üks silmapaistvamaid organiste Aleksanteri Wallius.

2023. aasta Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab vaid tema enda looming. Pärdi muusikat saab sel aastal kuulda ka uue generatsiooni esituses. Kontserte annavad Rasmus Puur ja tema VHK orkester! Kaunist Pärdi päevade aega!

Tõnu Kaljuste, Nargenfestivali kunstiline juht

PÄRDI PÄEVAD piletid juba müügil Piletikeskuses ja alates 20. juulist ka Piletilevis!

Collegium Musicale
Dirigent Endrik Üksvärav

Erkki-Sven Tüür
- Rändaja õhtulaul
- Canticum Canticorum Caritatis

Arvo Pärt
- Nunc dimittis
- Most Holy Mother of God
- The Deer's Cry
- Ja ma kuulsin hääle ...

Sel aastal ilmus kammerkoorilt Collegium Musicale album, millele on koondatud kogu Erkki-Sven Tüüri koorilooming. Tegemist on esimese Erkki-Sven Tüüri koorimuusikaalbumiga, selle nimilugu „Canticum Canticorum Caritatis“ on kirjutatud ja pühendatud Collegium Musicalele ning koori dirigendile Endrik Üksväravale. Plaadifirma Alpha Classicsi väljaantud album pälvis maineka tunnustuse – Saksamaa plaadikriitikute ühenduse auhinna. Pärdi päevade kontserdikavva on Arvo Pärdi loomingu kõrvale valitud kaks Tüüri kooriplaadile salvestatud teost.

2023. aasta Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab vaid tema enda looming. Pärdi muusikat saab sel aastal kuulda ka uue generatsiooni esituses. Kontserte annavad Rasmus Puur ja tema VHK orkester! Kaunist Pärdi päevade aega!

Tõnu Kaljuste, Nargenfestivali kunstiline juht

PÄRDI PÄEVAD piletid juba müügil Piletikeskuses ja alates 20. juulist ka Piletilevis!