ARHIIV 2022
KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 2022: Tõnu Kõrvits ja TIIBADE HÄÄL (esiettekanne) ↗
kuupäev
Haapsalu toomkirik
26. mai • Kell 18:00
Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄL
Solistidele, koorile ja keelpillidele
Sõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Risto Joost
Sel aastal kõlab Kreegi päevadel helilooja Tõnu Kõrvitsa looming.
Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄL
Solistidele, koorile ja keelpillidele
Sõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Risto Joost
Sel aastal kõlab Kreegi päevadel helilooja Tõnu Kõrvitsa looming.
Tõnu Kõrvits:
„„Tiibade hääl” on kolmas ja viimane osa minu mõttelisest triloogiast, kuhu kuuluvad veel varem loodud „Lageda laulud” ja „Sina oled valgus ja hommik”. Kõik need teosed on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Risto Joost. Kõigi kolme teose tekste on aidanud tõlkida ja luua Doris Kareva. Ingliskeelset „Lageda laule” iseloomustab hirmutav üksindus, karge looduslüürika ning gootilik blues. Itaaliakeelne „Sina oled valgus ja hommik” on kantud traagilistest eksistentsiaalsetest hoovustest. See on hümn elule ja armastusele, mida lauldakse pimedast ja lootusetust sügavikust.
Helgeim teos triloogias on eestikeelne „Tiibade hääl”, millest kiirgab valgust kõige enam. See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest.”
Doris Kareva:
„Amelia Earharti tutvustas mulle Tõnu Kõrvits. Mary S. Lovelli raamat „Tiibade hääl” selle erakordse naise elust ja loomingust mõjus tõepoolest tiivustavalt. Ühtlasi tundus see teema omamoodi loogilise jätkuna Tõnu varasematele teostele „Lageda laulud” Emily Brontë ja „Sina oled valgus ja hommik” Cesare Pavese loomingu põhjal.
Amelia kirjadest või luuletustest inspireeritud tekstidest ehk kõige krüptilisem, „Üks armastus”, põhineb viimasel signaalil, mille Amelia teele saatis ja mis pärale ei jõudnudki.
Minu meelest sisaldub „Tiibade hääle” kvintessents Amelia mõttes: julgus ja heldus on hingeõndsuse alus. See väärib meenutamist iga päev.”
Peale selle on kontserdil kavas osa Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihikust” – austusavaldus suurele eesti heliloojale Cyrillus Kreegile ning Lääne-Eestist pärit vaimulikele rahvaviisidele, mida Kreek kogus.
Cyrillus Kreek oli esimene eesti helilooja, kes süvenes põhjalikult vaimulikesse rahvaviisidesse ja nende rahvapärastesse teisenditesse. Kreek kirjutas neid üles folklooriekspeditsioonidel, kopeeris teistelt kogujatelt ning ei unustanud küsida ka oma õpilastelt. Kreek töötas Haapsalus õpetajana ning iga tema tund algas sõnadega: „Kas kellelgi laulu on?”
Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik” annab ajatutele rahvakoraalidele tänapäevase vaate. Teos valmis 2007. aastal ning sai sama aasta juunikuus esiettekande Cyrillus Kreegi kodulinnas Haapsalus festivalil „Kreegi päevad”.
Piletid Piletilvist
TIIBADE HÄÄL ↗
kuupäev
Tartu Pauluse kirik · Tallinn, Jaani kirik
27. mai, 28. mai
Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄL
Solistidele, koorile ja keelpillidele
Sõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Risto Joost
Sel aastal kõlab Kreegi päevadel helilooja Tõnu Kõrvitsa looming.
Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄL
Solistidele, koorile ja keelpillidele
Sõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Risto Joost
Sel aastal kõlab Kreegi päevadel helilooja Tõnu Kõrvitsa looming.
Tõnu Kõrvits:
„„Tiibade hääl” on kolmas ja viimane osa minu mõttelisest triloogiast, kuhu kuuluvad veel varem loodud „Lageda laulud” ja „Sina oled valgus ja hommik”. Kõik need teosed on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Risto Joost. Kõigi kolme teose tekste on aidanud tõlkida ja luua Doris Kareva. Ingliskeelset „Lageda laule” iseloomustab hirmutav üksindus, karge looduslüürika ning gootilik blues. Itaaliakeelne „Sina oled valgus ja hommik” on kantud traagilistest eksistentsiaalsetest hoovustest. See on hümn elule ja armastusele, mida lauldakse pimedast ja lootusetust sügavikust.
Helgeim teos triloogias on eestikeelne „Tiibade hääl”, millest kiirgab valgust kõige enam. See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest.”
Doris Kareva:
„Amelia Earharti tutvustas mulle Tõnu Kõrvits. Mary S. Lovelli raamat „Tiibade hääl” selle erakordse naise elust ja loomingust mõjus tõepoolest tiivustavalt. Ühtlasi tundus see teema omamoodi loogilise jätkuna Tõnu varasematele teostele „Lageda laulud” Emily Brontë ja „Sina oled valgus ja hommik” Cesare Pavese loomingu põhjal.
Amelia kirjadest või luuletustest inspireeritud tekstidest ehk kõige krüptilisem, „Üks armastus”, põhineb viimasel signaalil, mille Amelia teele saatis ja mis pärale ei jõudnudki.
Minu meelest sisaldub „Tiibade hääle” kvintessents Amelia mõttes: julgus ja heldus on hingeõndsuse alus. See väärib meenutamist iga päev.”
Peale selle on kontserdil kavas osa Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihikust” – austusavaldus suurele eesti heliloojale Cyrillus Kreegile ning Lääne-Eestist pärit vaimulikele rahvaviisidele, mida Kreek kogus.
Cyrillus Kreek oli esimene eesti helilooja, kes süvenes põhjalikult vaimulikesse rahvaviisidesse ja nende rahvapärastesse teisenditesse. Kreek kirjutas neid üles folklooriekspeditsioonidel, kopeeris teistelt kogujatelt ning ei unustanud küsida ka oma õpilastelt. Kreek töötas Haapsalus õpetajana ning iga tema tund algas sõnadega: „Kas kellelgi laulu on?”
Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik” annab ajatutele rahvakoraalidele tänapäevase vaate. Teos valmis 2007. aastal ning sai sama aasta juunikuus esiettekande Cyrillus Kreegi kodulinnas Haapsalus festivalil „Kreegi päevad”.
Koostöö Tallinna Filharmoonia ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
ORELIMAAGIA 2022: BACH + ULLA KRIGUL ↗
kuupäev
Naissaare Püha Maarja kabel
3. juuli • Kell 15:00
Suvi toob taas Naissaarele lummavat orelimuusikat! Sel korral musitseerivad viiel juulikuu pühapäeval viis omanäolist organisti, kes pakuvad kuulajaile Naissaare Püha Maarja kabelis Bachist inspireeritud kava. Nii nagu mitmetel teistelgi pillidel on Bachi looming organistide repertuaari A ja O - Bach kui helilooja, transkribeerija, organist, pedagoog, muusikaelu korraldaja, eelneva kokkuvõtja ja järgnevate põlvkondade eeskuju. Peale meie oma tunnustatud organistide on suur rõõm Naissaarel mängimas kuulda kolleegi Soomest, noorema põlvkonna silmapaistvat organisti Aleksanteri Walliust. Maagilist muusikat võluvad organistid välja virtuaalorelist Mixtuur, mis võimaldab armsas kabelis reisida Prantsusmaale Caeni katedraali või hoopis Saksamaale Freibergi, või, miks ka mitte, oreli klavessiiniks muuta.
3. juuli
ULLA KRIGUL
Kavas:
Philip Glass (1937)
- Mad Rush (1979)
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Koraaliprelüüd „Allein Gott in der Höh sei Ehr“, BWV 663 (1747–1748)
Andres Uibo (1956)
- Apokalypsis Symphony / Apokalüptiline sümfoonia (2004)
Järgmised orelikontserdid Naissaarel:
10.07 - Piret Aidulo
17.07 - Kadri Toomoja
24.07 - Aleksanteri Wallius (Soome)
31.07 - Brigitta-Selestine Petropavlova
Kontserdid on tasuta! Festival transporti ei korralda.
BÄNG ↗
kuupäev
Naissaar, Omari küün
6. juuli, 7. juuli, 8. juuli, 9. juuli, 10. juuli, 13. juuli, 14. juuli, 15. juuli, 16. juuli, 20. juuli, 21. juuli, 22. juuli, 23. juuli • Kell 19:30
Marius von Mayenburgi satiirilises komöödias löövad kaasa Henrik Kalmet (Kinoteater), Martin Mill (Ugala Teater), Maarja Mitt-Pichen, Aarne Soro (Ugala Teater), Teele Pärn (Eesti Draamateater) ja Mikk Jürjens (Tallinna Linnateater)
Ootamatult sünnib maailma imik, kes oskab rääkida. Isegi räusata. Üldse on tema peamiseks sooviks, et senisele poliitkorrektsusele tuleks lõpp. – Marius von Mayenburgi näidend, mis Naissaarel, Omari Küünis lavale jõuab, peegeldab lavastaja Priit Võigemasti sõnul üsna halastamatult inimesi nii ühel- kui teiselpool moodsaid rindejooni. "Aga see ei ole üldse peamine, Mayenburgil on lihtsalt ülimalt tore oskus näidata inimesi nende halvimast küljest."
"BÄNG" on Võigemasti teine lavastus Mayenburgi tekstile. Kui esimene, veel mängukavas olev "Monument" (Kinoteater / Von Krahli teater, 2018), vaatles jõukaid vanemaid, kelle elu lööb sassi uue koristaja saabumine, siis "BÄNG" on justkui selle mõtteline jätk, asetades tegevuse keskmesse lapse. "Aga see on üks väga erakordne laps, ta sünnib täiskomplekti hammastega", lisab Võigemast.
Näidendi (originaalis "Peng", 2017) on tõlkinud ja dramaturgina lööb kaasa Paavo Piik (Kinoteater). Lavakujunduse teeb Illimar Vihmar, helillooja ja muusikalise kujunduse autoriks on Veiko Tubin ning valguskujundus Priidu Adlaselt.
Etendused Naissaarel, Omari küünis algusega kell 19.30
6., 7., 8., 9., 10, 13., 14., 15., 16., 20, 21, 22, 23. juuli 2022
HILINEJAID SAALI EI LUBATA!
PURJUS INIMESI SAALI EI LUBATA!
Etendus on ilma vaheajata (kestab u 2 tundi), palume mitte edasi-tagasi etenduse ajal liikuda saalist välja ja sisse.
Etendus ei ole mõeldud lastele!
PILETIINFO:
Piletid tulevad müügile 20. veebruaril meie transpordipartner 2022 kodulehele www.sailing.ee
Ilma transpordita piletid saab otse korraldajalt. Need on mõeldud neile, kel on oma transport olemas. Kirjutage broneeringuteks tikerpuu@msn.com
LISAINFO:
kui laevad jõuavad Naissaarele, on publikul vastas kastiautod. Saab minna jala (3 km) küüni juurde või autodega.
Pärast etendust palume kõigil minna tagasi laevani autodega. Palume kannatlikkust, sest tee on konarlik ja autod käivad edasi-tagasi mitu korda. Orienteeruv aeg, mil jõutakse Tallinnasse, on enne südaööd. Tagasi sõidetakse kui kõik publik on laevas!
Etendus toimub küünis, vabad kohad, sisse lastakse u 15 min enne algust.
Küüni juures avatud puhvet! Arveldused sularaha eest!
Riietuge vastavalt ilmale!
Ilusaid elamusi!
Toetab Viimsi vald, aitäh!
Etendused toimuvad koostöös Kinoteatriga
ORELIMAAGIA 2022: BACH + PIRET AIDULO ↗
kuupäev
Naissaare Püha Maarja kabel
10. juuli • Kell 15:00
Suvi toob taas Naissaarele lummavat orelimuusikat! Sel korral musitseerivad viiel juulikuu pühapäeval viis omanäolist organisti, kes pakuvad kuulajaile Naissaare Püha Maarja kabelis Bachist inspireeritud kava. Nii nagu mitmetel teistelgi pillidel on Bachi looming organistide repertuaari A ja O - Bach kui helilooja, transkribeerija, organist, pedagoog, muusikaelu korraldaja, eelneva kokkuvõtja ja järgnevate põlvkondade eeskuju. Peale meie oma tunnustatud organistide on suur rõõm Naissaarel mängimas kuulda kolleegi Soomest, noorema põlvkonna silmapaistvat organisti Aleksanteri Walliust. Maagilist muusikat võluvad organistid välja virtuaalorelist Mixtuur, mis võimaldab armsas kabelis reisida Prantsusmaale Caeni katedraali või hoopis Saksamaale Freibergi, või, miks ka mitte, oreli klavessiiniks muuta.
10. juuli
PIRET AIDULO
Kavas:
Järgmised orelikontserdid Naissaarel:
17.07 - Kadri Toomoja
24.07 - Aleksanteri Wallius (Soome)
31.07 - Brigitta-Selestine Petropavlova
Kontserdid on tasuta! Festival transporti ei korralda.
ORELIMAAGIA 2022: BACH + KADRI TOOMOJA ↗
kuupäev
Naissaare Püha Maarja kabel
17. juuli • Kell 15:00
Suvi toob taas Naissaarele lummavat orelimuusikat! Sel korral musitseerivad viiel juulikuu pühapäeval viis omanäolist organisti, kes pakuvad kuulajaile Naissaare Püha Maarja kabelis Bachist inspireeritud kava. Nii nagu mitmetel teistelgi pillidel on Bachi looming organistide repertuaari A ja O - Bach kui helilooja, transkribeerija, organist, pedagoog, muusikaelu korraldaja, eelneva kokkuvõtja ja järgnevate põlvkondade eeskuju. Peale meie oma tunnustatud organistide on suur rõõm Naissaarel mängimas kuulda kolleegi Soomest, noorema põlvkonna silmapaistvat organisti Aleksanteri Walliust. Maagilist muusikat võluvad organistid välja virtuaalorelist Mixtuur, mis võimaldab armsas kabelis reisida Prantsusmaale Caeni katedraali või hoopis Saksamaale Freibergi, või, miks ka mitte, oreli klavessiiniks muuta.
17. juuli
KADRI TOOMOJA
Kavas:
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Tokaata ja fuuga d-moll, BWV 565 (u 1704)
- Koraaliprelüüd „Allein Gott in der Höh’ sei Ehr“, BWV 662 (1747–1748)
- Prantsuse süit nr 4 Es-duur, BWV 815 (u 1722–1725)
- Trio super: „Allein Gott in der Höh’ sei Ehr“, BWV 664 (1747–1748)
- Passacaglia c-moll, BWV 582 (1707–1708)
Järgmised orelikontserdid Naissaarel:
24.07 - Aleksanteri Wallius (Soome)
31.07 - Brigitta-Selestine Petropavlova
Kontserdid on tasuta! Festival transporti ei korralda.
ORELIMAAGIA 2022: BACH + ALEKSANTERI WALLIUS (SOOME) ↗
kuupäev
Naissaare Püha Maarja kabel
24. juuli • Kell 15:00
Suvi toob taas Naissaarele lummavat orelimuusikat! Sel korral musitseerivad viiel juulikuu pühapäeval viis omanäolist organisti, kes pakuvad kuulajaile Naissaare Püha Maarja kabelis Bachist inspireeritud kava. Nii nagu mitmetel teistelgi pillidel on Bachi looming organistide repertuaari A ja O - Bach kui helilooja, transkribeerija, organist, pedagoog, muusikaelu korraldaja, eelneva kokkuvõtja ja järgnevate põlvkondade eeskuju. Peale meie oma tunnustatud organistide on suur rõõm Naissaarel mängimas kuulda kolleegi Soomest, noorema põlvkonna silmapaistvat organisti Aleksanteri Walliust. Maagilist muusikat võluvad organistid välja virtuaalorelist Mixtuur, mis võimaldab armsas kabelis reisida Prantsusmaale Caeni katedraali või hoopis Saksamaale Freibergi, või, miks ka mitte, oreli klavessiiniks muuta.
24. juuli
ALEKSANTERI WALLIUS (Soome)
Kavas:
Sergei Prokofjev (1891–1953)
- Toccata d-moll op. 11 (1912, klaverile), arr. Jean Guillou
Johann Sebastian Bach (1685–1750):
- Koraaliprelüüd „O Mensch, bewein dein Sünde groß“, BWV 622 (1713–1715 või varem)
- Fantaasia ja fuuga g-moll, BWV 542 (u 1714–1720)
César Franck (1822–1890)
- Priére, op. 20 (1859–1862)
Veli Kujala (1976)
- Azul (2004)
Järgmine orelikontsert Naissaarel:
31.07 - Brigitta-Selestine Petropavlova
Kontserdid on tasuta! Festival transporti ei korralda.
KIMMO POHJONEN: SOOLO ↗
kuupäev
Kärdla Yachts-Service elling, Hiiumaa
28. juuli • Kell 19:30
Piletid tulevad müügile 18. märtsil 2022!
Grupitellimusi alates 10 inimesest saab broneerida aadressilt tikerpuu@msn.com.
KIMMO POHJONEN: SOOLO - LISAPILETID! ↗
kuupäev
Triigi Filharmoonia, Saaremaa
29. juuli • Kell 19:30
Piletid tulevad müügile 18. märtsil 2022!
Grupitellimusi alates 10 inimesest saab broneerida aadressilt tikerpuu@msn.com.
KIMMO POHJONEN: SOOLO ↗
kuupäev
Naissaar, Omari küün
30. juuli • Kell 19:30
Kui laevad jõuavad Naissaarele, on publikul vastas kastiautod. Saab minna jala (3 km) küüni juurde või autodega.
Pärast etendust palume kõigil minna tagasi laevani autodega. Palume kannatlikkust, sest tee on konarlik ja autod käivad edasi-tagasi mitu korda. Tagasi sõidetakse, kui kõik publik on laevas! Tallinnasse jõuab laev orienteerivalt enne südaööd.
Kontsert toimub küünis, istekohad on vabad, sisse lastakse u 15 min enne algust.
Küüni juures on avatud puhvet. Arveldused sularaha eest!
Riietuge vastavalt ilmale!
ORELIMAAGIA 2022: BACH + BRIGITTA-SELESTINE PETROPAVLOVA ↗
kuupäev
Naissaare Püha Maarja kabel
31. juuli • Kell 15:00
Suvi toob taas Naissaarele lummavat orelimuusikat! Sel korral musitseerivad viiel juulikuu pühapäeval viis omanäolist organisti, kes pakuvad kuulajaile Naissaare Püha Maarja kabelis Bachist inspireeritud kava. Nii nagu mitmetel teistelgi pillidel on Bachi looming organistide repertuaari A ja O - Bach kui helilooja, transkribeerija, organist, pedagoog, muusikaelu korraldaja, eelneva kokkuvõtja ja järgnevate põlvkondade eeskuju. Peale meie oma tunnustatud organistide on suur rõõm Naissaarel mängimas kuulda kolleegi Soomest, noorema põlvkonna silmapaistvat organisti Aleksanteri Walliust. Maagilist muusikat võluvad organistid välja virtuaalorelist Mixtuur, mis võimaldab armsas kabelis reisida Prantsusmaale Caeni katedraali või hoopis Saksamaale Freibergi, või, miks ka mitte, oreli klavessiiniks muuta.
31. juuli
BRIGITTA-SELESTINE PETROPAVLOVA
Kavas:
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
- Fantaasia ja fuuga g-moll, BWV 542 (u 1714–1720)
Edgar Arro (1911–1978)
- Eesti rahvaviisid, II vihik (1969)
César Franck (1822–1890)
- Cantabile, FWV 36 (1878)
Ferenc Liszt (1811–1886)
- Prelüüd ja fuuga teemale B-A-C-H (1855/1870)
Kontsert on tasuta! Festival transporti ei korralda.
BIRGITTA FESTIVAL 2022: LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES maailma esietendus ↗
kuupäev
Pirita kloostri varemed
6. august • Kell 19:00
Veljo Tormis / Rasmus Puur
Ooper
LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES
Põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“, libreto jaoks redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkinud Jouko Vanhanen.
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Lavastaja Veiko Tubin
Kunstnik Kristjan Suits
Valguskunstnik Emil Kallas
Videokunstnik Aljona Movko-Mägi
Liikumisjuht Ingmar Jõela
Tehniline produtsent Margit Roosaar
Veljo Tormis / Rasmus Puur
Ooper
LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES
Põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“, libreto jaoks redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkinud Jouko Vanhanen.
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Lavastaja Veiko Tubin
Kunstnik Kristjan Suits
Valguskunstnik Emil Kallas
Videokunstnik Aljona Movko-Mägi
Liikumisjuht Ingmar Jõela
Tehniline produtsent Margit Roosaar
Osades:
Koit Soasepp (bass)
Iris Oja (metsosopran)
Maria Listra (sopran)
Mati Turi (tenor)
Heldur Harry Põlda (tenor)
Raul Mikson (tenor)
Märt Jakobson (bass)
Vox Clamantis
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Estonian Cello Ensemble
Löökpilliansambel
Veljo Tormis alustas 1989. aastal tööd ooperiga, mis põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“. Koostöös Soome ühe oma aja tuntuma lavastaja Sakari Puuruse ning abikaasa Lea Tormisega loodi ooperi libreto. Veljo Tormis jõudis ooperiga vaid alustada kuni töö eri põhjustel katkes. Sama materjali ainetel on Tormis hiljem kirjutanud teosed „Sinikka laul“ sopranile ja segakoorile ning „Piiskop ja pagan“ (kirjutatud ansamblile The King Singers).
Leino näidendil „Lalli“ põhineva kahevaatuselise ooperi keskmes on mees Lalli, kes elab rahus oma naise ja tütrega keset üksildast põlismetsa. Segamatu üksindus ei kesta kaua – külast jõuab Lallini kuuldus Inglismaalt saabunud piiskopist, kes on saabunud kõiki „paganaid“ ristima ja ristiusku vastu võtma. Ka ümbritsev külakogukond keelitab Lallit seda tegema, kuid mees ei nõustu. Temal on oma jumal, Lapi kõrb ja Kaikkivalta. Ta ei mõista, miks ta ei või omaette ja rahus, ristiusuta edasi elada – ei sega nende pere ju kedagi ega vastupidi. Las teised võtavad ristiusu vastu, Lallil on oma usk. Piiskop Henrik seda nii jätta ei saa ning asub ähvardama. Kahe maailmataju ja -vaate vahel kasvab pinge, mis ei jäta puutumata ühtki pereliiget ega küla. Kõik liigub vääramatult punkti, kust edasi ei saa. Ühel tuisusel-tormisel talveõhtul juhtub midagi pöörast, mis lõpetab kõik. Sekkub saatus ja surm.
Ooperi sõlmküsimused puudutavad tugevalt ka praegust aega. Igaühel on oma tõde, mida kasvõi vägisi teistele peale surutakse, selle asemel et lasta igaühel rahus oma tõega olla. Kuidas suuta elada kogukonnas ja austada teiste vabadust ning väärtusi. Kuidas kohaneda muutuva maailmaga.
Ooper on soome keeles. Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivali palvel lõpetas Tormise alustatud ooperi helilooja Rasmus Puur.
BIRGITTA FESTIVAL 2022: LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES ↗
kuupäev
Pirita kloostri varemed
7. august • Kell 19:00
Veljo Tormis / Rasmus Puur
Ooper
LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES
Põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“, libreto jaoks redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkinud Jouko Vanhanen.
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Lavastaja Veiko Tubin
Kunstnik Kristjan Suits
Valguskunstnik Emil Kallas
Videokunstnik Aljona Movko-Mägi
Liikumisjuht Ingmar Jõela
Tehniline produtsent Margit Roosaar
Veljo Tormis / Rasmus Puur
Ooper
LALLI EHK MERE KESKEL ON MEES
Põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“, libreto jaoks redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkinud Jouko Vanhanen.
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Lavastaja Veiko Tubin
Kunstnik Kristjan Suits
Valguskunstnik Emil Kallas
Videokunstnik Aljona Movko-Mägi
Liikumisjuht Ingmar Jõela
Tehniline produtsent Margit Roosaar
Osades:
Koit Soasepp (bass)
Iris Oja (metsosopran)
Maria Listra (sopran)
Mati Turi (tenor)
Heldur Harry Põlda (tenor)
Raul Mikson (tenor)
Märt Jakobson (bass)
Vox Clamantis
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Estonian Cello Ensemble
Löökpilliansambel
Veljo Tormis alustas 1989. aastal tööd ooperiga, mis põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“. Koostöös Soome ühe oma aja tuntuma lavastaja Sakari Puuruse ning abikaasa Lea Tormisega loodi ooperi libreto. Veljo Tormis jõudis ooperiga vaid alustada kuni töö eri põhjustel katkes. Sama materjali ainetel on Tormis hiljem kirjutanud teosed „Sinikka laul“ sopranile ja segakoorile ning „Piiskop ja pagan“ (kirjutatud ansamblile The King Singers).
Leino näidendil „Lalli“ põhineva kahevaatuselise ooperi keskmes on mees Lalli, kes elab rahus oma naise ja tütrega keset üksildast põlismetsa. Segamatu üksindus ei kesta kaua – külast jõuab Lallini kuuldus Inglismaalt saabunud piiskopist, kes on saabunud kõiki „paganaid“ ristima ja ristiusku vastu võtma. Ka ümbritsev külakogukond keelitab Lallit seda tegema, kuid mees ei nõustu. Temal on oma jumal, Lapi kõrb ja Kaikkivalta. Ta ei mõista, miks ta ei või omaette ja rahus, ristiusuta edasi elada – ei sega nende pere ju kedagi ega vastupidi. Las teised võtavad ristiusu vastu, Lallil on oma usk. Piiskop Henrik seda nii jätta ei saa ning asub ähvardama. Kahe maailmataju ja -vaate vahel kasvab pinge, mis ei jäta puutumata ühtki pereliiget ega küla. Kõik liigub vääramatult punkti, kust edasi ei saa. Ühel tuisusel-tormisel talveõhtul juhtub midagi pöörast, mis lõpetab kõik. Sekkub saatus ja surm.
Ooperi sõlmküsimused puudutavad tugevalt ka praegust aega. Igaühel on oma tõde, mida kasvõi vägisi teistele peale surutakse, selle asemel et lasta igaühel rahus oma tõega olla. Kuidas suuta elada kogukonnas ja austada teiste vabadust ning väärtusi. Kuidas kohaneda muutuva maailmaga.
Ooper on soome keeles. Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivali palvel lõpetas Tormise alustatud ooperi helilooja Rasmus Puur.
PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2022: AVAKONTSERT ↗
kuupäev
Tallinn, Jaani kirik
2. september • Kell 19:00
Solist Sergei Krõlov (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- These Words ...
Sofia Gubaidulina
- Offertorium
Solist Sergei Krõlov (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- These Words ...
Sofia Gubaidulina
- Offertorium
Pärdi päevade avakontserdi kavas avalduvad põimumised heliloojate elulugudes ja loomingus. Nõukogude Liidu juhtivate avangardheliloojate ja mõttekaaslastena jagasid Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärt ühiseid kogemusi, tsensuuri ja sunnitud emigratsiooni. Mõlemad kogusid 1980. aatate alguses läänes laiemat tuntust Gidon Kremerile pühendatud viiuliteostega: Pärt kahe viiuli kontserdiga "Tabula rasa" ja Gubaidulina viiulikontserdiga "Offertorium". Solistina astub ERSO ees üles viiuldaja Sergei Krõlov, kes on nii Pärdi kui Gubaidulina hea sõbra Saulius Sondeckise järglasena Leedu Kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendi ametis jätkanud mõlema helilooja pärandi esitamist ja edasikandmist.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD PÄRNUS 2022: PÄRT JA PÄRNOJA ↗
kuupäev
Pärnu Elizabethi kirik
2. september • Kell 18:00
Kammerkoor Collegium Musicale
Erki Pärnoja bänd
Dirigent Endrik Üksvärav
Arvo Pärt
- Virgencita
- Magnificat
- The Deer's Cry
- Kleine Litanei
- Alleluia-Tropus
- Most Holy Mother of God
- Da pacem Domine
Erki Pärnoja
- Anima mea
Kammerkoor Collegium Musicale
Erki Pärnoja bänd
Dirigent Endrik Üksvärav
Arvo Pärt
- Virgencita
- Magnificat
- The Deer's Cry
- Kleine Litanei
- Alleluia-Tropus
- Most Holy Mother of God
- Da pacem Domine
Erki Pärnoja
- Anima mea
Kammerkoor Collegium Musicale paneb ühel kontserdil kõlama Arvo Pärdi ja Erki Pärnoja kooriloomingu. Kahe nii erineva loojanatuuri muusika algimpulss on üks - muusika lähtub ajatut ja igavikulist mõõdet kandvast tekstist. Koorimuusika vallas oma esimese teosega "Anima mea" (lad "Minu hing") heidab Pärnoja pilgu ühe elu loosse täis lõppe, alguseid ja piiritute võimaluste maailma nende vahel. See on palve, et alati säiliks usk uuesti alustamise võimalikusesse. Inimhinge ja laiemalt kõige elava ajatu müsteerium ongi "Anima mea" kandev tukse, vaadates egotsentrilise maailmanägemuse piiride taha, kus ei peitu küll vastused kõigele, aga võib leiduda võti, kuidas kaootilise ja pööraselt muutuva maailmaga selgust ja rahu leida.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD TARTUS 2022: AVAKONTSERT ↗
kuupäev
Tartu Pauluse kirik
3. september • Kell 18:00
Solist Sergei Krõlov (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- These Words ...
Sofia Gubaidulina
- Offertorium
Solist Sergei Krõlov (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
- These Words ...
Sofia Gubaidulina
- Offertorium
Pärdi päevade avakontserdi kavas avalduvad põimumised heliloojate elulugudes ja loomingus. Nõukogude Liidu juhtivate avangardheliloojate ja mõttekaaslastena jagasid Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärt ühiseid kogemusi, tsensuuri ja sunnitud emigratsiooni. Mõlemad kogusid 1980. aatate alguses läänes laiemat tuntust Gidon Kremerile pühendatud viiuliteostega: Pärt kahe viiuli kontserdiga "Tabula rasa" ja Gubaidulina viiulikontserdiga "Offertorium". Solistina astub ERSO ees üles viiuldaja Sergei Krõlov, kes on nii Pärdi kui Gubaidulina hea sõbra Saulius Sondeckise järglasena Leedu Kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendi ametis jätkanud mõlema helilooja pärandi esitamist ja edasikandmist.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD VILJANDIS 2022: PÄRT JA PÄRNOJA ↗
kuupäev
Viljandi Pauluse kirik
3. september • Kell 18:00
Kammerkoor Collegium Musicale
Erki Pärnoja bänd
Dirigent Endrik Üksvärav
Arvo Pärt
- Virgencita
- Magnificat
- The Deer's Cry
- Kleine Litanei
- Alleluia-Tropus
- Most Holy Mother of God
- Da pacem Domine
Erki Pärnoja
- Anima mea
Kammerkoor Collegium Musicale
Erki Pärnoja bänd
Dirigent Endrik Üksvärav
Arvo Pärt
- Virgencita
- Magnificat
- The Deer's Cry
- Kleine Litanei
- Alleluia-Tropus
- Most Holy Mother of God
- Da pacem Domine
Erki Pärnoja
- Anima mea
Kammerkoor Collegium Musicale paneb ühel kontserdil kõlama Arvo Pärdi ja Erki Pärnoja kooriloomingu. Kahe nii erineva loojanatuuri muusika algimpulss on üks - muusika lähtub ajatut ja igavikulist mõõdet kandvast tekstist. Koorimuusika vallas oma esimese teosega "Anima mea" (lad "Minu hing") heidab Pärnoja pilgu ühe elu loosse täis lõppe, alguseid ja piiritute võimaluste maailma nende vahel. See on palve, et alati säiliks usk uuesti alustamise võimalikusesse. Inimhinge ja laiemalt kõige elava ajatu müsteerium ongi "Anima mea" kandev tukse, vaadates egotsentrilise maailmanägemuse piiride taha, kus ei peitu küll vastused kõigele, aga võib leiduda võti, kuidas kaootilise ja pööraselt muutuva maailmaga selgust ja rahu leida.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD NARVAS 2022: KANON POKAJANEN ↗
kuupäev
Narva Issanda Ülestõusmise peakirik
4. september • Kell 15:00
Ansambel Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve
Arvo Pärt
- Kanon pokajanen
Ansambel Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve
Arvo Pärt
- Kanon pokajanen
Ansambel Vox Clamantis ja dirigent Jaan-Eik Tulve panevad Narva õigeusu kirikus, Eesti ainsas uusbütsantsi stiilis sakraalhoones, kõlama Arvo Pärdi kõige ulatuslikuma kooriteose „Kanon pokajanen“. Kirikuslaavikeelsele patukahetsuskaanoni tekstile loodud oopus oma igavikuliste palvetega on lummanud nii esitajaid kui ka kuulajaid juba üle kahekümne aasta. Ansamblikoosseisuga Vox Clamantis annab segakoorile loodud teosele läbipaistvama, kammerlikuma kõla.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD LAULASMAAL 2022: PÄRT JA KÕRVITS ↗
kuupäev
Arvo Pärdi Keskus, Laulasmaa
5. september • Kell 19:00
Trio O3 (Belgia):
Lydie Thonnard (flöödid)
Léna Kollmeier (klaver)
Eugénie Defraigne (tšello)
Kavas:
Tõnu Kõrvits
- Solano
Arvo Pärt
- Peegel peeglis
Kaija Saariaho
- Cendres
Arvo Pärt
- Fratres
Tõnu Kõrvits
- Thulemaa laulud / The Songs from Thule
Fabian Fiorini
- Glowing hearts of the deep white nympheas
Trio O3 (Belgia):
Lydie Thonnard (flöödid)
Léna Kollmeier (klaver)
Eugénie Defraigne (tšello)
Kavas:
Tõnu Kõrvits
- Solano
Arvo Pärt
- Peegel peeglis
Kaija Saariaho
- Cendres
Arvo Pärt
- Fratres
Tõnu Kõrvits
- Thulemaa laulud / The Songs from Thule
Fabian Fiorini
- Glowing hearts of the deep white nympheas
Belgia ansambel Trio O3 on sündinud 2014. aastal liikmete ühisest huvist nüüdismuusika vastu. Olles pidevalt uute kõlade otsinguil, lähenevad muusikud nüüdisrepertuaarile julguse, tundlikkuse ja poeetilisusega. Ansambel esitab 20.-21. sajandil loodud nii kirjapandud kui ka improvisatsioonilist muusikat ning on nüüdseks välja kujundanud oma stiili, oma loomingulise universumi. Trio O3 on oodatud külaline muusikafestivalidele ja on saavutanud mitmeid konkursivõite ja auhindu. Eestisse tõi nad huvi Tõnu Kõrvitsa loomingu vastu, millega nad on juba varem kokku puutunud ja mida nad plaanivad siin ka salvestada.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2022: LINNUD JA MESILASED ↗
kuupäev
Tallinn, Jaani kirik
6. september • Kell 19:00
Theatre of Voices
Dirigent Paul Hillier
The Birds and the Bees
William Byrd
- Fantasia à 6
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Jean Mouton
- Ave Maria - Virgo serena
Clément Janequin
- Le Chant des Oiseaux
Claudio Monteverdi
- Sestina - Lagrime d’Amante al Sepolcro dell’Amata
Orlando Gibbons
- The Cries of London I
John Taverner
- In sorrow and adversity
Orlando Gibbons
- The Cries of London II
- Now each flowery bank of May
John Wilbye
- Sweet honey-sucking bees
- Draw on sweet night
Theatre of Voices
Dirigent Paul Hillier
The Birds and the Bees
William Byrd
- Fantasia à 6
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Jean Mouton
- Ave Maria - Virgo serena
Clément Janequin
- Le Chant des Oiseaux
Claudio Monteverdi
- Sestina - Lagrime d’Amante al Sepolcro dell’Amata
Orlando Gibbons
- The Cries of London I
John Taverner
- In sorrow and adversity
Orlando Gibbons
- The Cries of London II
- Now each flowery bank of May
John Wilbye
- Sweet honey-sucking bees
- Draw on sweet night
Rahvusvaheliselt tunnustatud Taani vokaalansambli Theatre of Voices on asutanud 1990. aastal Briti laulja ja dirigent Paul Hillier. Enam kui kolme aastakümnega on neist kujunenud juhtivaid vokaalkoosseise maailmas, kelle eriliselt puhas kõla ja pühendumine on viinud koostööle paljude heliloojatega, nagu Arvo Pärt, Steve Reich, Karlheinz Stockhausen, John Adams, Kaija Saariaho jpt. Ansambli repertuaar hõlmab žanre alates vanamuusikast kuni nüüdisteosteni, nii vaheldub ka Pärdi päevadel nende kavas muusika inglise, prantsuse ja itaalia renessansi- ja barokiajast kaasaegsete heliteostega.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD HAAPSALUS 2022: FRATRES ↗
kuupäev
Haapsalu toomkirik
6. september • Kell 18:00
Dirigent ja viiulisolist Sergei Krõlov
Tallinna Kammerorkester
Arvo Pärt
- Fratres
Alfred Schnittke
- Sonaat viiulile ja kammerorkestrile, seade viiulisonaadist nr 1
Pēteris Vasks
- Viiulikontsert „Distant Light“
Dirigent ja viiulisolist Sergei Krõlov
Tallinna Kammerorkester
Arvo Pärt
- Fratres
Alfred Schnittke
- Sonaat viiulile ja kammerorkestrile, seade viiulisonaadist nr 1
Pēteris Vasks
- Viiulikontsert „Distant Light“
Tallinna Kammerorkestri ees astub solisti ja dirigendina üles Leedu Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent Sergei Krõlov. Tema kontaktid Leedu kuulsa orkestriga ulatuvad juba viiuldaja varasesse noorusesse, mil ta 16-aastaselt salvestas plaadi orkestri asutaja ja toonase dirigendi, Arvo Pärdi hea sõbra Saulius Sondeckise juhatusel. Nüüd Sondeckise järglasena ise orkestri ees olles toob ta Nargenfestivali publiku ette kava, milles saavad kokku kauaaegsete sõprade Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke ning neist pisut noorema Läti kolleegi Pēteris Vasksi viiulilooming.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD KURESSAARES 2022: LINNUD JA MESILASED ↗
kuupäev
Kuressaare Laurentiuse kirik
7. september • Kell 18:00
Theatre of Voices
Dirigent Paul Hillier
The Birds and the Bees
William Byrd
- Fantasia à 6
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Jean Mouton
- Ave Maria - Virgo serena
Clément Janequin
- Le Chant des Oiseaux
Claudio Monteverdi
- Sestina - Lagrime d’Amante al Sepolcro dell’Amata
Orlando Gibbons
- The Cries of London I
John Taverner
- In sorrow and adversity
Orlando Gibbons
- The Cries of London II
- Now each flowery bank of May
John Wilbye
- Sweet honey-sucking bees
- Draw on sweet night
Theatre of Voices
Dirigent Paul Hillier
The Birds and the Bees
William Byrd
- Fantasia à 6
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Jean Mouton
- Ave Maria - Virgo serena
Clément Janequin
- Le Chant des Oiseaux
Claudio Monteverdi
- Sestina - Lagrime d’Amante al Sepolcro dell’Amata
Orlando Gibbons
- The Cries of London I
John Taverner
- In sorrow and adversity
Orlando Gibbons
- The Cries of London II
- Now each flowery bank of May
John Wilbye
- Sweet honey-sucking bees
- Draw on sweet night
Rahvusvaheliselt tunnustatud Taani vokaalansambli Theatre of Voices on asutanud 1990. aastal Briti laulja ja dirigent Paul Hillier. Enam kui kolme aastakümnega on neist kujunenud juhtivaid vokaalkoosseise maailmas, kelle eriliselt puhas kõla ja pühendumine on viinud koostööle paljude heliloojatega, nagu Arvo Pärt, Steve Reich, Karlheinz Stockhausen, John Adams, Kaija Saariaho jpt. Ansambli repertuaar hõlmab žanre alates vanamuusikast kuni nüüdisteosteni, nii vaheldub ka Pärdi päevadel nende kavas muusika inglise, prantsuse ja itaalia renessansi- ja barokiajast kaasaegsete heliteostega.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2022: FRATRES ↗
kuupäev
Tallinn, Jaani kirik
7. september • Kell 19:00
Dirigent ja viiulisolist Sergei Krõlov
Tallinna Kammerorkester
Arvo Pärt
- Fratres
Alfred Schnittke
- Sonaat viiulile ja kammerorkestrile, seade viiulisonaadist nr 1
Pēteris Vasks
- Viiulikontsert „Distant Light“
Dirigent ja viiulisolist Sergei Krõlov
Tallinna Kammerorkester
Arvo Pärt
- Fratres
Alfred Schnittke
- Sonaat viiulile ja kammerorkestrile, seade viiulisonaadist nr 1
Pēteris Vasks
- Viiulikontsert „Distant Light“
Tallinna Kammerorkestri ees astub solisti ja dirigendina üles Leedu Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent Sergei Krõlov. Tema kontaktid Leedu kuulsa orkestriga ulatuvad juba viiuldaja varasesse noorusesse, mil ta 16-aastaselt salvestas plaadi orkestri asutaja ja toonase dirigendi, Arvo Pärdi hea sõbra Saulius Sondeckise juhatusel. Nüüd Sondeckise järglasena ise orkestri ees olles toob ta Nargenfestivali publiku ette kava, milles saavad kokku kauaaegsete sõprade Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke ning neist pisut noorema Läti kolleegi Pēteris Vasksi viiulilooming.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD KÄRDLAS 2022: PÄRT JA RENESSANSS ↗
kuupäev
Kärdla Püha Ristija Johannese kirik
8. september • Kell 18:00
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Robert White
- Exaudiat te Dominus
William Byrd
- Tribue Domine
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Robert White
- Exaudiat te Dominus
William Byrd
- Tribue Domine
Inglise dirigent ja muusikateadlane Peter Phillips on maailmakuulsa vanamuusikale pühendunud ansambli The Tallis Scholars asutaja. Peagi 50-aastaseks saava vokaalansambli juhina jagab ta oma kogemusi vanamuusika alal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja publikuga kavas, mis keskendub renessansiaja vokaalpolüfooniale. Just renessansspolüfoonias on juured ka Arvo Pärdi tintinnabuli-loomingul. Nii toob Peter Phillips selle sajanditetaguse helimaailma kuulajateni koos Pärdi teostega, milles on vanade meistrite tehnika ühendunud uue kõlaesteetikaga.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD VIIMSIS 2022: PÄRT JA ELLER ↗
kuupäev
Viimsi Püha Jaakobi kirik
8. september • Kell 19:00
Harry Traksmann (viiul)
Eda Peäske (harf)
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Fratres
Heino Eller
- Lüüriline süit
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
Heino Eller
- Eleegia
Arvo Pärt
- Trisagion
Heino Eller
- Viis pala keelpilliorkestrile
Harry Traksmann (viiul)
Eda Peäske (harf)
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- Fratres
Heino Eller
- Lüüriline süit
Arvo Pärt
- Cantus Benjamin Britteni mälestuseks
Heino Eller
- Eleegia
Arvo Pärt
- Trisagion
Heino Eller
- Viis pala keelpilliorkestrile
Arvo Pärdi ja paljude teiste Eesti heliloojate kompositsiooniõpetaja, terve heliloojate koolkonna alusepanija Heino Elleri looming on Pärdi päevadel ikka olulisel kohal olnud. Üks, mille Arvo Pärt oma õpetajalt kaasa on saanud, on armastus keelpilliorkestrimuusika vastu. Tallinna Kammerorkestri kontserdi kavas on dirigent Tõnu Kaljuste põiminud õpetaja ja õpilase keelpilliorkestriloomingu. Neis aastakümnetes mõõdetava, põlvkonna vahega sündinud teostes võib näha siiski midagi olemuslikult sarnast, mida Arvo Pärt on hiljem sõnastanud enda jaoks ühe Elleri õpetussõnana: „Palju raskem on leida üht üksikut sobivat nooti, kui neid hulganisti paberile panna.” Sellega õnnestus Elleril Pärdi sõnul tema hinge „poetada samasugune vaevav igatsus üheainsa sobiva noodi järele.“
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2022: AEGADE SILD ↗
kuupäev
Tallinn, Jaani kirik
9. september • Kell 19:00
Hortus Musicus:
Hortus Musicus:
Jaanika Kuusik (sopran)
Anto Õnnis (tenor)
Tõnis Kaumann (bariton)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Andres Mustonen (viiul)
Olev Ainomäe (pommerid, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen
Arvo Pärt (1935)
„Kindliche Ergebung“ / „Lapselik usaldus Jumala vastu“ (psalm 131) teosest „Zwei slawische Psalmen“
„Pari intervallo“ (1976)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Psalm“ (1993)
Alexander Knaifel (1943)
„Утешителю“ / „Lohutaja“
Josquin des Prez (u. 1450/1455–1521)
„Nymphes des Bois“ ehk „La déploration de la mort de Johannes Ockeghem” / „Leinaood Ockeghemi surma puhul”
Valentin Silvestrov (1937)
Kolm pala viiulile ja klaverile (2005)
Hällilaul
Barkarool
Hällilaul
Arvo Pärt
„Von Angesicht zu Angesicht“ / „Palgest palgesse“ (2005)
Eitan Steinberg (1955)
„Splinter of infinity“ / „Killuke igavikust“
Helena Tulve (1972)
„Ole tervitatud, Maarja“ (2015)
Arvo Pärt
„Kyrie“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Tõnis Kaumann (1971)
„Credo“ (2018)
Arvo Pärt
„Agnus Dei“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Heinrich Schütz (1585–1672)
„Buccinate in neomenia tuba“ / „Puhuge trompetit“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 275 (1629)
„Jubilate Deo“ / „Hõisake Issandale“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 276 (1629)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Helesa“ (2005)
Arvo Pärt
„Da pacem Domine“ / „Anna meile rahu, Issand“ (2004)
Sel aastal tähistab vanamuusikaansambel Hortus Musicus 50. tegutsemisaastat. Nagu ansambli nimigi viitab on nende kujundatud muusikaaed pakkunud poole sajandi jooksul kirevaid õisi kogu maailmale. 1972. aastal loodud Hortus Musicus on üks vanimaid katkematult tegutsevaid vanamuusikaansambleid maailmas. Nõukogude Liidus olid nad varajase muusika pioneerina eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisel. Asutamisest alates on olnud ansambli kunstiline juht Andres Mustonen.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD RAPLAS 2022: PÄRT JA RENESSANSS ↗
kuupäev
Rapla Maarja-Magdaleena kirik
9. september • Kell 18:00
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Robert White
- Exaudiat te Dominus
William Byrd
- Tribue Domine
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Robert White
- Exaudiat te Dominus
William Byrd
- Tribue Domine
Inglise dirigent ja muusikateadlane Peter Phillips on maailmakuulsa vanamuusikale pühendunud ansambli The Tallis Scholars asutaja. Peagi 50-aastaseks saava vokaalansambli juhina jagab ta oma kogemusi vanamuusika alal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja publikuga kavas, mis keskendub renessansiaja vokaalpolüfooniale. Just renessansspolüfoonias on juured ka Arvo Pärdi tintinnabuli-loomingul. Nii toob Peter Phillips selle sajanditetaguse helimaailma kuulajateni koos Pärdi teostega, milles on vanade meistrite tehnika ühendunud uue kõlaesteetikaga.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD LAULASMAAL 2022: PÄRT JA RENESSANSS - loeng-kontsert ↗
kuupäev
Arvo Pärdi Keskus, Laulasmaa
10. september • Kell 19:00
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Loeng-kontsert Arvo Pärdi Keskuses
Thomas Tallis
- Litany
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Peter Phillips
Loeng-kontsert Arvo Pärdi Keskuses
Thomas Tallis
- Litany
Arvo Pärt
- Triodion
Josquin des Prez
- Stabat Mater
Arvo Pärt
- Da pacem Domine
Josquin des Prez
- Missa Faysant regretz
Credo
Arvo Pärt
- Virgencita
Inglise dirigent ja muusikateadlane Peter Phillips on maailmakuulsa vanamuusikale pühendunud ansambli The Tallis Scholars asutaja. Peagi 50-aastaseks saava vokaalansambli juhina jagab ta oma kogemusi vanamuusika alal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja publikuga kavas, mis keskendub renessansiaja vokaalpolüfooniale. Just renessansspolüfoonias on juured ka Arvo Pärdi tintinnabuli-loomingul. Nii toob Peter Phillips selle sajanditetaguse helimaailma kuulajateni koos Pärdi teostega, milles on vanade meistrite tehnika ühendunud uue kõlaesteetikaga.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD RAKVERES 2022: AEGADE SILD ↗
kuupäev
Rakvere Kolmainu kirik
10. september • Kell 18:00
Hortus Musicus:
Hortus Musicus:
Jaanika Kuusik (sopran)
Anto Õnnis (tenor)
Tõnis Kaumann (bariton)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Andres Mustonen (viiul)
Olev Ainomäe (pommerid, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen
Arvo Pärt (1935)
„Kindliche Ergebung“ / „Lapselik usaldus Jumala vastu“ (psalm 131) teosest „Zwei slawische Psalmen“
„Pari intervallo“ (1976)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Psalm“ (1993)
Alexander Knaifel (1943)
„Утешителю“ / „Lohutaja“
Josquin des Prez (u. 1450/1455–1521)
„Nymphes des Bois“ ehk „La déploration de la mort de Johannes Ockeghem” / „Leinaood Ockeghemi surma puhul”
Valentin Silvestrov (1937)
Kolm pala viiulile ja klaverile (2005)
Hällilaul
Barkarool
Hällilaul
Arvo Pärt
„Von Angesicht zu Angesicht“ / „Palgest palgesse“ (2005)
Eitan Steinberg (1955)
„Splinter of infinity“ / „Killuke igavikust“
Helena Tulve (1972)
„Ole tervitatud, Maarja“ (2015)
Arvo Pärt
„Kyrie“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Tõnis Kaumann (1971)
„Credo“ (2018)
Arvo Pärt
„Agnus Dei“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Heinrich Schütz (1585–1672)
„Buccinate in neomenia tuba“ / „Puhuge trompetit“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 275 (1629)
„Jubilate Deo“ / „Hõisake Issandale“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 276 (1629)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Helesa“ (2005)
Arvo Pärt
„Da pacem Domine“ / „Anna meile rahu, Issand“ (2004)
Sel aastal tähistab vanamuusikaansambel Hortus Musicus 50. tegutsemisaastat. Nagu ansambli nimigi viitab on nende kujundatud muusikaaed pakkunud poole sajandi jooksul kirevaid õisi kogu maailmale. 1972. aastal loodud Hortus Musicus on üks vanimaid katkematult tegutsevaid vanamuusikaansambleid maailmas. Nõukogude Liidus olid nad varajase muusika pioneerina eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisel. Asutamisest alates on olnud ansambli kunstiline juht Andres Mustonen.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2022: SÜNNIPÄEVAKONTSERT ↗
kuupäev
Tallinn, Jaani kirik
11. september • Kell 19:00
Maria Listra (sopran)
Marrit-Gerretz-Traksmann (klaver)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- These Words ...
- O Holy Father Nicholas
- Sequentia
- L’abbé Agathon
- Veni creator
- Cantique des degrés
- Vater unser
Maria Listra (sopran)
Marrit-Gerretz-Traksmann (klaver)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Arvo Pärt
- These Words ...
- O Holy Father Nicholas
- Sequentia
- L’abbé Agathon
- Veni creator
- Cantique des degrés
- Vater unser
Arvo Pärdi sünnipäeval pakub Tõnu Kaljuste koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga kuulajatele kava helilooja uuemast loomingust - läbilõike Pärdi kahe viimase aastakümne teostest koorile ja kammerorkestrile. Neist kõige noorema, a cappella segakoorile loodud teose "O Holy Father Nicholas" esiettekanne toimus alles eelmise aasta oktoobris New Yorgis.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa Ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.
PÄRDI PÄEVAD PAIDES 2022: AEGADE SILD ↗
kuupäev
Paide Püha Risti kirik
11. september • Kell 18:00
Hortus Musicus:
Hortus Musicus:
Jaanika Kuusik (sopran)
Anto Õnnis (tenor)
Tõnis Kaumann (bariton)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Andres Mustonen (viiul)
Olev Ainomäe (pommerid, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen
Arvo Pärt (1935)
„Kindliche Ergebung“ / „Lapselik usaldus Jumala vastu“ (psalm 131) teosest „Zwei slawische Psalmen“
„Pari intervallo“ (1976)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Psalm“ (1993)
Alexander Knaifel (1943)
„Утешителю“ / „Lohutaja“
Josquin des Prez (u. 1450/1455–1521)
„Nymphes des Bois“ ehk „La déploration de la mort de Johannes Ockeghem” / „Leinaood Ockeghemi surma puhul”
Valentin Silvestrov (1937)
Kolm pala viiulile ja klaverile (2005)
Hällilaul
Barkarool
Hällilaul
Arvo Pärt
„Von Angesicht zu Angesicht“ / „Palgest palgesse“ (2005)
Eitan Steinberg (1955)
„Splinter of infinity“ / „Killuke igavikust“
Helena Tulve (1972)
„Ole tervitatud, Maarja“ (2015)
Arvo Pärt
„Kyrie“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Tõnis Kaumann (1971)
„Credo“ (2018)
Arvo Pärt
„Agnus Dei“ teosest „Missa syllabica“ (1977)
Heinrich Schütz (1585–1672)
„Buccinate in neomenia tuba“ / „Puhuge trompetit“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 275 (1629)
„Jubilate Deo“ / „Hõisake Issandale“ kogumikust „Symphoniae sacrae I“, SWV 276 (1629)
Gia Kantšeli (1935–2019)
„Helesa“ (2005)
Arvo Pärt
„Da pacem Domine“ / „Anna meile rahu, Issand“ (2004)
Sel aastal tähistab vanamuusikaansambel Hortus Musicus 50. tegutsemisaastat. Nagu ansambli nimigi viitab on nende kujundatud muusikaaed pakkunud poole sajandi jooksul kirevaid õisi kogu maailmale. 1972. aastal loodud Hortus Musicus on üks vanimaid katkematult tegutsevaid vanamuusikaansambleid maailmas. Nõukogude Liidus olid nad varajase muusika pioneerina eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisel. Asutamisest alates on olnud ansambli kunstiline juht Andres Mustonen.
Tõnu Kaljuste:
“Päästke meie hinged” - nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega. Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: "Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…"
Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos "Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”.
Me tunneme kaasa ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.