ARHIIV 2014

Kavas:

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt (Mere vaikus ja õnnelik reis), op. 112
Ralph Vaughan Williams – Flos Campi (Põllu lill)
Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur

Malin Hartelius (sopran, Rootsi)
Andres Kaljuste (vioola)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Nargenfestival alustab oma üheksanda hooaja siin- ja sealpool merd asetleidvaid sündmusi muusikalise merereisiga – kontserdi avaloona kõlab Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel Ludwig van Beethoveni Goethe luulel põhinev kantaat, mis on üks helilooja ekspressiivsemaid kooriteoseid.

Andres Kaljuste soleerimisel tuleb ettekandele inglise helilooja Ralph Vaughan Williamsi 6-osaline süit „Flos Campi“ („Põllu lill“) soolovioolale, koorile ja orkestrile, mis on inspiratsiooni saanud Saalomoni ülemlaulu poeetilisest armastuslüürikast.

Gustav Mahleri suvisel ajal komponeeritud helge kõlamaailmaga 4. sümfoonia solistina astub ERSO ette eelkõige Mozarti-interpreedina tuntust kogunud rootsi sopran Malin Hartelius, kes on laulnud Euroopa olulisematel ooperi- ja kontserdilavadel parimate orkestrite ja dirigentidega. Mahleri sümfooniate solistina on ta sel hooajal esinenud Milanos Riccardo Chailly juhatusel ja Viini Musikvereinis Andrés Orozco-Estrada juhatusel.

Tõnu Kaljuste: "Avakontsert viib meid merevaikusest õnneliku randumiseni (Beethoven) ja maagilise põllulille (Williams) kaudu tõdemuseni: „… me naudime taevaseid rõõme, nii väldime maiseid mõõne …“ (Mahler). Kontserdi kava koostades mõtlesin sügava austusega sellel aastal lahkunud maestro Claudio Abbado peale. Nii minul, kooril kui ka solistidel on temaga seotud mälestused, mis ei unune."

Cyrillus Kreek – Requiem
Tõnu Kõrvits – Paabeli jõgede kaldail (esiettekanne)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Eesti muusikaelus umbes pool sajandit mitmekülgselt tegutsenud Cyrillus Kreek on üks olulisemaid rahvusliku helikeele kujundajaid. Kuigi Kreegi loomepärand on küllaltki mahukas, seostatakse helilooja nime juba esiettekandest peale tema 1927. aastal valminud reekviemiga, mis oli oma žanri teerajajaks Eesti muusikas. Ka helilooja ise on teost, mille kirjutamiseks kulus kaks aastat, pidanud oma elutööks.

Tõnu Kaljuste: "Kui 2007. aastal Kreegi päevadega alustasime, oli peateoseks Kreegi reekviem c-moll. Samal kontserdil kõlas esiettekandes ka Tõnu Kõrvitsa “Kreegi vihik“, mis on tänaseks maailmas märkimisväärselt levinud. Selle aasta leinapäeval kõlab lisaks reekviemile esiettekandes Kõrvitsa uus teos "Paabeli jõgede kaldail". Samale tekstile, psalmile nr 137, on kirjutanud omal ajal ka Kreek."

Kreegi päevad jätkuvad 15. mail, mil Haapsalu toomkirikus annab kontserdi Kadri Voorand Trio

SÜDA, MIS SA MURETSED
Seaded Kreegi muusikale

KADRI VOORAND TRIO:
Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng)
Virgo Sillamaa (elektri- ja akustiline kitarr)
Mihkel Mälgand (kontrabass)

Kadri Voorand Trio esitatab oma nägemuse Cyrillus Kreegi muusikast. Kuulaja viiakse helilooja meloodiaid ning harmooniaid kasutades rännakule heakõlaliste helide maailma, mis jätab pisut ruumi ka improvisatsioonile. Kadri Voorandit hinnatakse Eesti üheks omanäolisemaks nooreks jazzlauljaks ja heliloojaks. Tema trio on olnud väga menukas nii eesti- kui ka muukeelse publiku hulgas. Ülesastumised raadio otseeetris nii Eestis kui üle terve Euroopa ning esinemised Kanadas, USAs, Šveitsis, Taanis ja Itaalias on pälvinud vaid sooja vastukaja. Voorandi trio koosseisus Virgo Sillamaa (kitarrid) ja Mihkel Mälgandiga (kontrabass) album „Kosmogooniline etüüd“ jõudis ka Euroopa jazziajakirjade valitavasse TOP10-sse.

Tõnu Kaljuste: "15. juunil saame kuulda uut lähenemist Kreegi lauludele. Minu viimaste aastate noorte imetlustväärivate eesti muusikute reas on Kadri Voorand. Tema muusikalist tegevust soovitan jälgida kõigil, kes peavad lugu omanäolistest annetest. Kadri nõustus tegelema Kreegi loodud muusikaga. Nii nagu Kreegile meeldis muusikat “sättida”, nii sätib Kadri Voorandi trio meile Kreegi loodut nii nagu varem pole kuuldud!"

Mis, laulupidu Naissaarel?
Jah, nädal enne suurt laulupidu Tallinnas “Aja puudutus - puudutuse aeg” toimub Naissaare esimene laulupidu “Paadi puudutus”.

Naissaare I laulupeo eelõhtu ajakava (ajakava võib muutuda):

16.00-18.00 talgud laulupeolistega Naissaare Lõunaküla rannaäärsel niidul
20.00-23.10 "Ööülikool" Omari küünis:
"Kuidas asustada maailma ehk kosmos ja koduküla"
Jaan Kaplinski/Valdur Mikita/Kalev Rajangu/Tiia Toomet/Tiina Kirss
23.30 öökontsert Naissaare kirikus: Veljo Tormis "Tornikell mu külas" (Huik/Kaspar Mänd/Tõnu Kaljuste)
Kontsert jätkub Omari küünis: Pärt Uusberg "Õhtu ilu" (Head Ööd, Vend/G. Otsa nim Muusikakooli keelpilliorkester/Kaspar Mänd)

27. juunil on võimalik Naissaare I laulupeo eelpäevast osa võtta oma käel (festival ei korralda transporti). TASUTA!

Naissaare I laulupidu on Soome lahe aasta programmis.

Mis, laulupidu Naissaarel?
Jah, nädal enne suurt laulupidu Tallinnas “Aja puudutus - puudutuse aeg” toimub Naissaare esimene laulupidu “Paadi puudutus”

Esinevad mitmed Tallinna koorid, lauljad Kihnust ja Pranglilt:
Segakoor Huik, dirigent Kaspar Mänd
Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
ERRi segakoor, dirigent Hirvo Surva
Kammernaiskoor Sireen, dirigendid Ülle Tuisk ja Tiiu Sinupalu
Eesti Filharmoonia Kammerkoori mehed
Kihnu ja Prangli lauljad, dirigendid Maria Michelson ja Tiinamai Keskpaik
Segakoor Head Ööd, Vend
G. Otsa nim Muusikakooli keelpilliorkester
Laulupeo juht Tõnu Kaljuste

Päevakava:
16.00 Tallinn-Naissaar (laulupeo laev Monica väljub Lennusadamast - kohal olla 10 minutit varem!)
17.10 rongkäik-loodusmatk sadamast Omari küüni

I osa
18.30 koorid esinevad Omari küünis oma kavadega

II osa
ühislaulmine Hellerella aias (Omari küüni hoovialal)

21.30 laulupeo lõpp ja simmani algus: Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing

22.15 Monicaga tulnud publikut hakatakse viiama sadamasse
23.30 Naissaar-Tallinn (laev jõuab Tallinnasse orienteeruvalt 00.40)

Avatakse eesti muuseumide ühisnäitus "Paadiga põgenemine 70 aastat tagasi".

Erihind laulupeole tulijale 25 eurot (transport Tallinn-Naissaar-Tallinn + transport saarel + laulupidu + simman).

Naissaare I laulupidu on Soome lahe aasta programmis.
Naissaare I laulupeo supp on Salvesti hernesupp suitsulihaga.

Mis mõttes?
Pungi mõttes

Idee autor ja lavastaja: Renate Valme
Esitavad: Liisa Tetsmann, Age Linkmann, Madis Mäeorg, Taavi Rei, Imre Õunapu, Hannes-Martin Eenmaa

Esietendus 14. novembril 2012 Tallinnas
Kaasproduktsioon: STÜ ja SA Lootsi Koda

Vabakutseline koreograaf ja lavastaja Renate Valme on omanäoline etenduskunstnik, kes on oma lavastusi esitanud paljudel teatri- ja tantsufestivalidel Euroopas, Skandinaavias, Aasias ja Baltimaades. Kahel korral on ta pälvinud Philip Morris Eesti sõltumatu tantsuauhinna kui aasta läbilööja ja aasta tegija. 2012. aastal asutas ta oma trupi Kompanii Nii, mille peamiseks väljendusvormiks on füüsiline teater. Renate Valme määratleb seda kui teatrit, kus rõhk asetub tavapärasest rohkem füüsilisele eneseväljendusele, ent lahendus on siiski tugevasti teatri võtmes. „Pung” on Kompanii Nii esimene lavastus, mis oli Eesti teatriauhindade nominent parima tantsulavastuse kategoorias.

Renate Valme loomingulisele tegutsemismustrile omaselt on tema lavastuste sisututvustused üsnagi napisõnalised, kuna tema sõnul on oluline, et lavastus kõneleks ise enda eest – ka publikuna eelistab ta puhta lehe kogemust. „Üldisemalt võttes on ilmselt asjakohane kasutada minu lemmikžanrimääratlust „tragikomöödia” – just nii nagu elugi on oma loomult tragikoomiline.“ Renate lavastused ongi segu pöörasest huumorist, teravmeelsetest kujunditest ja poeesiast.

Nagu ütleb filmimees Andres Maimik lavastuse „Pung“ kohta: „Renate juba oskab kujundit luua ning nähtusi nihestada, kehasid moonutada ja vaimukusi pritsida, nii et mõnikord on täieline ahhahhaa ja teinekord absoluutne ohhohhoo.”

Hardi Volmeri isa küüni ehk OMARI KÜÜNI 119 AASTAPÄEVA KONTSERT

Nargenfestivali üks peamisi kontserdipaiku – Omari küün Naissaarel – on kerkinud 2005. aastal Tõnu Kaljuste eestvedamisel läbi aegade kuulsaima naissaarlase, leiutaja Bernhard Schmidti (1879–1935) talukohta Lõunakülas. Tänavu 119-aastaseks saav küün ise on toodud Pärnumaalt Kastnast ja kuulus enne omaaegsele Pärnu Muuseumi direktorile Omar Volmerile, kelle auks kannab see Omari küüni nime. Isa küüni väärikal sünnipäeval peab Hardi Volmer legendaarse ansambliga Singer Vinger küüni kõrvale aasta tagasi rajatud Hellerella aias maha vägeva muusikapeo.

Tõnu Kaljuste: "Kui Hardi Volmer oli 10 aastat tagasi näinud mu ponnistusi Naissaarel, pakkus ta mulle oma isa, Omar Volmeri küüni Tõstamaal. Ütles: “Võid selle ära viia, muidu põletatakse tuhaks.” Hardi pole kunagi Naissaarel esinenud, seepärast kutsusin ta tema isa küüni 119. aastapäeva tähistama. Ta võtab kaasa oma bändi Singer Vinger, kellega koos saab rokkida kogu publik. Kuna kõik Volmerid sõidavad ka merd, on oodata suurt singer-vinger regatti Naissaare suunas."

Kavas noore helilooja Rasmus Puuri looming:

„Hellerella“ keelpilliorkestrile
„Rejoice“ keelpilliorkestrile
"Hõlju, lenda" I-IV sooloharfile
„Hetked“ I–IV keelpilliorkestrile
„Igatsus“ oboele ja keelpilliorkestrile
„Mees ja naine“ kahele multiperkussioonile (esiettekanne)
Uudisteos oboele ja keelpilliorkestrile (esiettekanne)
Avalik pihtimus „Jää“ metsosopranile ja keelpilliorkestrile, libreto Laur Lomper (esiettekanne)

Juuli Lill (metsosopran)
Eda Peäske (harf)
Riivo Kallasmaa (oboe)
Heigo Rosin (löökpillid)
Marilin Erikson (löökpillid)
Nargenfestivali orkester
dirigent Rasmus Puur

Nad ütlevad mulle, et räägi,
sunnivad suisa, et peab.
Kõike, mis hinge sees käärib,
eneses hoidma ei pea.

Kui sõnu jääb puudu, siis laula,
naera või nägusid tee,
vaikus, mis kestnud on kaua,
karjub su enese sees.

(Katkend pihtimusest „Jää“)

Augustikuu esimesel päeval kõlab Tallinna lauluväljaku klaassaalis värske ja veel värskem muusika. Ettekandele tuleb noore helilooja Rasmus Puuri looming. Kontserdi avab möödunud suveks Naissaarel Hellerella aia avamiseks ning Tõnu Kaljustele ja Nargenfestivalile pühendatud keelpilliorkestripala „Hellerella“. Seejärel saab kuulda elust rõõmu tundmisest ning mängulisusest kõnelevat keelpilliorkestriteost „Rejoice“ ning erinevaid meeleolusid haaravat neljaosalist tsüklit „Hetked“.

Eesti ühe suurepärasema, võimekama ja väljendusrikkama oboemängija Riivo Kallasmaa soleerimisel tuleb ettekandele lüüriline „Igatsus“ ja just selleks kontserdiks valmiv uudisteos. Esiettekandes kõlab veel tavatule koosseisule – mees- ja naislöökpillimängijale – kirjutatud kolmeosaline dialoogpala „Mees ja naine“.

Kontserdi teise poole sisustab koos kirjaniku, tõlkija ja luuletaja Laur Lomperiga loodud avalik pihtimus „Jää“, mida keelpilliorkestri saatel kannab ette Rahvusooper Estonia solist, metsosopran Juuli Lill.

Piletid saadaval alates 16. maist.

- Liivlaste pärandus
- Vadja pulmalaulud
- Isuri eepos
- Vepsa rajad
- Ingerimaa õhtud
- Karjala saatus

Lavastus ja liikumine Inga Vares ja Mari Mägi
kammerkoor Collegium Musicale
dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn
tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens

Lavastus on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

Aastatel 1970–1989 loodud kooritsükli „Unustatud rahvad“ aluseks on kuue läänemeresoome rahva – liivi, vadja, isuri, vepsa, ingeri ja karjala – runolaulud. Veljo Tormis on öelnud, et ta kirjutas „Unustatud rahvad“ ajal, mil need rahvused olid kadumas ning maailma ja võib-olla ka meie endi poolt unustatud. Praeguseks on surnud kõik rahvalaulikud, kelle lauldud laule Tormis oma teostes kasutas. Paljud neist läänemeresoome rahvastest on väljasuremise äärel ja on keeli, mida kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed. Kuid Veljo Tormis annab kõigile neile igavese elu muusikas ja ei lase meil unustada, et kunagi on ka nende rahvaste keel endale laulu tuules igavikku otsinud.

Piletid saadaval alates 16. maist

- Liivlaste pärandus
- Vadja pulmalaulud
- Isuri eepos
- Vepsa rajad
- Ingerimaa õhtud
- Karjala saatus

kammerkoor Collegium Musicale
dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn
tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens

Kontsertettekanne on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

Aastatel 1970–1989 loodud kooritsükli „Unustatud rahvad“ aluseks on kuue läänemeresoome rahva – liivi, vadja, isuri, vepsa, ingeri ja karjala – runolaulud. Veljo Tormis on öelnud, et ta kirjutas „Unustatud rahvad“ ajal, mil need rahvused olid kadumas ning maailma ja võib-olla ka meie endi poolt unustatud. Praeguseks on surnud kõik rahvalaulikud, kelle lauldud laule Tormis oma teostes kasutas. Paljud neist läänemeresoome rahvastest on väljasuremise äärel ja on keeli, mida kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed. Kuid Veljo Tormis annab kõigile neile igavese elu muusikas ja ei lase meil unustada, et kunagi on ka nende rahvaste keel endale laulu tuules igavikku otsinud.

Piletid saadaval alates 16. maist

Adam´s Lament
Beatus Petronius
Salve Regina
Statuit ei Dominus
Alleluia-Tropus
L´Abbé Agathon
Eesti hällilaul
Рождественская колыбельная (Jõuluhällilaul)

Tui Hirv (sopran)
Rainer Vilu (bariton)
Vox Clamantis
Läti Raadio koor
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Sinfonietta Rīga
Tallinna Kammerorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Pärdi päevade avakontserdiga tähistame Eesti ja Läti muusikute jaoks ühist suurt tunnustust – Grammy võitu parima kooriesituse kategoorias. Kahe maa parimate interpreetide ühikontserdil hakkavad kõlama Arvo Pärdi teosed Tõnu Kaljustele muusikamaailma mainekaima auhinna toonud plaadilt „Adam’s Lament“ (ECM).

Kuni jaanipäevani on võimalik Piletilevi müügikohtadest osta 2. septembril Jaani kirikus toimuvale Pärdi päevade Grammy kontserdile sooduspileteid hinnaga 20 eurot (õpilastele ja pensionäridele hind 15 eurot). Alates 23. juunist on pileti hind 25 eurot (õpilastele ja pensionäridele hind 20 eurot).

Kanon pokajanen

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi kõige ulatuslikum kooriteos „Kanon pokajanen“ on pühendatud Tõnu Kaljustele ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, kes on olnud ka teose esiettekandjad ja esmaplaadistajad. ECMi välja antud CD „Kanon Pokajanen“ oli nomineeritud Grammyle parima kaasaegse heliteose kategoorias ning tunnustusi jagasid salvestisele ka mainekad muusikaajakirjad Gramophone ja BBC Music Magazine. Pärdi päevadel on võimalus kuulata Arvo Pärdi ulatuslikumat kooriteost esitajatelt, kes on teinud selle muusika esimest korda elavaks.

Festina lente
Ein Wallfahrtslied
The Woman with the Alabaster Box
Mein Weg
Te Deum

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester toovad ettekandele kava, mis koosneb peamiselt 1980ndatel sündinud teostest. See on aeg, mil Pärdi muusikast ja esitustest maailmas teati ja räägiti Eestis kõige vähem. Nende teoste pühendused räägivad inimestest, kes on olnud helilooja loometeel olulised, nagu filmirežissöör Grigori Kromanov, plaadifirma ECM juht Manfred Eicher või muusikateadlane ja kirjastuse Universal Edition kauaaegne töötaja Alfred Schlee, aga ka muusika pühendunud interpreedid: organist Kari Jussila või dirigent Andreas Peer Kähler.

Kanon pokajanen

Vox Clamantis
dirigent Jaan-Eik Tulve

Arvo Pärdi kõige ulatuslikumat kooriteost on Pärdi päevadel ainukordne võimalus kuulata kahes erinevas esituses. Eesti Filharmoonia Kammerkoori täiskõlale sekundeerib ansambli Vox Clamantise kammerlikum interpretatsioon, mida toetab Issandamuutmise kiriku imepärane akustika.

Muusikat aastast 1976

Arvo Pärt

Trivium
Pari intervallo
Aliinale
An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten
Sarah Was Ninety Years Old

YXUS Ensemble:
Maria Valdmaa (sopran)
Iris Oja (alt)
Endrik Üksvärav (tenor)
Tõnis Kaumann (bariton)
Ulla Krigul (orel, klaver)
Lauri Ahone (löökpillid)

NYYD Ensemble’ist välja kasvanud ja alles mullu oma tegutsemist alustanud YXUS Ensemble toob kuulajate ette teoseid 27. oktoobril 1976 Estonia kontserdisaalis aset leidnud Hortus Musicuse legendaarse kontserdi kavast, mille pealkirjaks olevat sõna – tintinnabuli – kuulis toonane publik esimest korda. Need tookord vanamuusikapillidega kõlanud teosed märgivad Arvo Pärdi uue loomestiili algust ning on helilooja tintinnabuli-muusika alustalad.

Solistina astub üles Haagi Kuninglikus Konservatooriumis barokklaulu erialal magistrikraadi omandanud sopran Maria Valdmaa, kes osales ühe peategelasena eelmise aasta Nargenfestivalil Bernhard Schmidtist kõnelevas ooperis "Valgustatud pimedusejünger".

Lamentate
Como cierva sedienta

Patricia Rozario (sopran, Inglismaa)
Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil tulevad ettekandele kaks monumentaalset kontsertteost solistile ja sümfooniaorkestrile – žanris, milles on helilooja loonud vaid mõned teosed. Londoni Tate Moderni galerii tellimusel loodud „Lamentate“ solistiks on Pärdi muusika erilise tunnetusega interpreet Marrit Gerretz-Traksmann. India juurtega Inglise sopran Patricia Rozario unikaalne hääl ja artistlikkus on inspireerinud paljusid kuulsaid heliloojaid. Ka „Como cierva sedienta“ („Otsekui hirv igatseb“) on loodud just talle.