eng

FESTIVAL

 

 September2012 
ETKNRLP
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
07.09

Mustpeade majas kell 19

ELLER 125: Pauluse kiriku kellad

mononäidend Heino Ellerist

autor Indrek Hirv

lavastaja Margus Kasterpalu '

Osades:

Autor-jutustaja – Indrek Hirv

Heino Eller – Rain Simmul (Tallinna Linnateater)

Anna Eller – Liisa Hirsch (klaver)

Esietendus 16. aprillil 2007 Tallinna Linnateatris Eesti muusika päevade raames

„Luuletaja Indrek Hirve kirjutatud (mono)näidend „Pauluse kiriku kellad“ on üldiselt kunstniku kujunemise lugu, eraldi ka rahvuslikkuse võimalikkusest kunstis ilma paatose ja poliitikata. Kunstniku kujunemine: mälestus varasest lapsepõlvest (Elleri puhul kevadine suurvesi Emajõe luhal, isa karmus, ülekohtu tajumine, vee vaba voolamise tajumine isikliku elamusena), armastus (Elleri puhul armastus võõra vere vastu, armastus läbi põhjamaise, koduigatsust õhutava muusika, armastus endast vanema emaliku naise vastu) ja täiuslikkuse tajumine kunstis (Elleri puhul kokkupuude täiesti uue loogikaga kõige moodsama muusikaga Zürichis).

Lisaks Elleri osatäitjale (Rain Simmul) on laval veel Autor (Indrek Hirv) jutustaja/kommenteerija positsioonis ja Elleri pianistist abikaasa Anna (Liisa Hirsch), kellel küll sõnaline osa (peaaegu) puudub, kuid kes lisaks klaverimängimisele on aktiivses kuulajapositsioonis – temale on suunatud Elleri esitatavad monoloogid.“

Margus Kasterpalu

Indrek Hirv lõpetas 1981. aastal Eesti Riikliku Kunstiakadeemia keraamika erialal. Ta osales umbes kümne aasta jooksul portselanimaalija, graafiku ja maalijana mitmekümnel näitusel ning astus 1985. aastal Eesti Kunstnike liitu. 1987. aastal avaldas Hirv esimese luulekogu ning on sellest ajast olnud tegev peamiselt luuletajana. Aastatel 1989–1991 töötas ta Raadio Vaba Euroopa korrespondendina Hollandis. 1991. aastast on Indrek Hirv Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on avaldanud 25 raamatut, saanud mitmeid preemiaid ja Valgetähe teenetemärgi. Hirve esimene näidend „Pauluse kiriku kellad“ on kirjutatud 2006. aasta jaanuaris-veebruaris Dietenwengenis ja Karlsruhes, lõpetatud jõulukuul Tallinnas.

Liisa Hirsch on helilooja ja improviseeriv muusik, kelle loomingust suurem osa on sündinud filmi- või teatrimeediale. Tema muusikategemise vahenditeks on klahvpillid ning hääle- ja heliefektid. Ta on mänginud erinevates vabaimprovisatsioonile keskendunud kollektiivides klahvpille ja elektroonikat. 2009. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni erialal. Liisa Hirsch on töötanud Tallinna Muusikakeskkoolis vabaimprovisatsiooni õpetajana ning aastast 2011 töötab Eesti Draamateatris muusikalise kujundajana. Ta on teinud originaalmuusikat ja muusikalisi kujundusi mitmetele teatrilavastustele ning loonud muusikat filmidele. Aastal 2009 omistati talle Eesti teatri aastaauhind parima originaalmuusika eest lavastusele „Hingede öö“.

Rain Simmul lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu 1988. aastal Kalju Komissarovi juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist töötas üksteist aastat Vanemuise teatris, alates 1999. aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja, kus on teinud umbes 30 rolli. Tema Svidrigailov „Kuritöös ja karistuses“ ning Slopašev „Tõe ja õiguse“ 2. osas on ootamatute ja põnevate rollidena leidnud auhindamist nii Peterburis kui Eestis. Peale Linnateatri on Simmul kaasa teinud Emajõe Suveteatris, Theatrumis, PolygonTeatris, Eesti Muusika Päevadel jm.

Rain Simmulile on omistatud Eesti Teatriliidu A. Lauteri nimeline preemia (1994), rahvusvahelise teatrifestivali „Baltiiski Dom“ parima meesnäitleja preemia (2000), Linnateatri kolleegipreemia – parim meesnäitleja (2006), ESPAK'i näitlejapreemia (2006), Eesti teatri aastapreemia parima meeskõrvalosa eest (2006 ja 2009), Linnateatri publikupreemia – parim näitleja (2007). Mitmete filmirollide seas on tema peaosatäitmist Arvo Iho filmis „Karu süda“ hinnatud parima meesnäitleja auhinnaga Anapa festivalil.

Margus Kasterpalu on tuntud kui dramaturg ja kultuuriajakirjanik, Tartus toimuva igasügisese Eesti teatri festivali „Draama“ peakorraldaja, Tartu Teatrilabori direktor ja Saueaugu teatritalu looja ja peremees ning Ugala teatri peanäitejuht. Kasterpalu kuulub ka EÜS-i taasasutajate sekka. 1980ndate lõpus, õppides Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, osales ta sarnaselt kaasüliõpilastega luuleteatri Valhalla ja üliõpilasühenduse EÜS Sodalicium tegevuses. 1988. aasta kevadel, uue ärkamisaja aegu, oli Kasterpalu tõrvikurongkäigu ja EÜS-i ajaloolise maja ees toimunud kõnekoosoleku korraldajaks. Kakskümmend aastat hiljem oli ta Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta korraldustoimkonna liige, öölaulupeo „Märkamisaeg“ peakorraldaja ja Vabadussõja võidusamba avatseremoonia lavastaja. Ta on teinud eri teatrites ligi 20 lavastust ning on Eesti lavastajate liidu liige. Ta on töötanud mh teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis, kultuurisaadete peatoimetajana Eesti Televisioonis, kultuuritoimetuse juhatajana ajalehes Postimees.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

Etendus kestab 1 tund ja 20 minutit