FESTIVAL

 

 Juuli2011 
ETKNRLP
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
09.07

Naissaarel Omari küünis kell 19.30

HELDE PUU: Tauno Aintsi tantsuetendus esiettekanne

Shel Silversteini jutu põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetendus (esiettekanne) Nargen Ballett

Koreograaf Marina Kesler

Kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla

Muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste

Tantsijad:

Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib (Rahvusooper Estonia), Ksenja Chamova, Jaan Repnikov

Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjaniku, kunstniku, muusiku ja laulude autori Shel Silversteini “Helde puu” on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Poeetiline ja lihtne jutustuslaad ning autori vaimukad illustratsioonid on ajendanud Tõnu Kaljustet Nargenfestivali jaoks tellima helilooja Tauno Aintsilt ja koreograaf Marina Keslerilt tantsuetenduse, mille esitamisõigused on saadud vaid kolmeks etenduseks.

Marina Kesler (koreograaf) on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1988. aastal Tiiu Randviiru klassis ja on töötanud samast aastast alates Rahvusooper Estonias balletitantsija, liikumisjuhi ja koreograafina. Alates 1992. aastast töötab ta Tallinna Balletikoolis õpetajana. Ta on täiendanud end 1997. aastal Venemaa Teatrikunsti Akadeemias Moskvas (GITISes), omandades magistrikraadi balletipedagoogika alal. Marina Kesler debüteeris koreograafina Helsingin tanssiopistos 2000. aastal lavastusega „Jota“ Glinka muusikale. Ta on teinud liikumisseadeid ja loonud koreograafia mitmele Estonia lavastusele. Lisaks Estoniale on ta teinud kaastööd ka teistele teatritele (Bel-Etage, Endla teater), loonud lühiballette, millest „Othello“ (2010) oli Eesti teatri aastaauhindade 2011 muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žüriide eriauhinna nominent. Ta on loonud koreograafia ka mitmetele galaetendustele, sh „Estonia 100“ (2006) ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (2011). Marina Kesler jõudis 2005. aastal X Moskva rahvusvahelisel koreograafide konkursil kolme parima hulka ja pälvis preemia tantsunumbrite eest „Danse sacrel“ ja „Ne me quitte pas“. 2007. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna balleti „Libahunt“ lavastuse eest RO Estonias ja aastal 2011 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu kolleegipreemia.

Jevgeni Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli Fouette (2001) ja Tallinna Balletikooli (2010). Samast aastast on ta Rahvusooper Estonia balletitantsija. Tema repertuaari kuuluvad pas de deux (Adami „Korsaar“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), Grand pas de deux (Minkuse „Bajadeer“), samuti väiksemad solistirollid Kesleri „Othellos“ ja Hartšenko „Vestluses luigega“.

Kaja Kreitzberg on lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli 1990. aastal ning omandanud repetiitorihariduse (1996) ja klassikalise tantsu pedagoogi hariduse (2006) Tallinna Balletikoolis. Alates 1990. aastast töötab Kaja Kreitzberg Rahvusooper Estonias. Tema rollide hulka kuuluvad Võõrasema (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Olympe (Härmi „Kameeliadaam“ Liszti muusikale), Mercutio sõbranna (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Haldjas (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Myrtha (Adami „Giselle“), luik ja mõrsja (Tšaikovski „Luikede järv“), võõrasõde (Prokofjevi „Tuhkatriinu“) jt; solistiosad: hispaania tants (Tšaikovski „Luikede järv“), pas d’action (Minkuse „Bajadeer“), „Lillede valss“ (Tšaikovski „Pähklipureja“) jt, ning ballettides „Othello“, „Pulmareis“, „Red With Me“, „Cassandra“ jt.