eng

FESTIVAL

 

 Juuni2013 
ETKNRLP
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
09.06

Linnuse hoov

KREEGI PÄEVAD: EESTIROOTSI LAULUPIDU

11.00 Jumalateenistus Haapsalu toomkirikus

12.00 Laulupeo rongikäik linnuse hoovi

13.00 Laulupidu

15.00–15.30 Piknikupaus

15.30–17.00 Tantsupidu

Kreegi päevad edasised sündmused viivad ajas 80 aastat tagasi ja proovivad taastada 1933. aastal Cyrillus Kreegi organiseeritud eestirootslaste jaoks olulise sündmuse – esimese eestirootsi laulupeo, millest möödub tänavu 80 aastat. Laulupeole on oodatud kõik eestirootslastest lauljad ja Eestis rootsi keelt õppivad gümnaasiumiõpilased ning oodata on ka osavõtjaid väljastpoolt. Teise eestirootsi laulupeo kava ja ülesehitus põhinevad tolleaegse peo eeskujul: pidustused algavad hommikul trompetihelide saatel, millele järgneb jumalateenistus kirikus, paraad läbi Haapsalu ja kõige lõpuks peokontsert ja tantsupidu linnuse hoovis. Laulupeolised saavad olla ka tunnistajaks Eestiga seotud ajaloolise laeva, kaljas Hoppeti randumisele Haapsalu sadamasse. Tegemist on Läänemaal Spithamis aastatel 1925–1926 ehitatud kahemastilise kahvelkuunariga, mis on teadaolevalt ainus säilinud enne II maailmasõda ehitatud omataoline purjelaev Eestis. Hoppeti elluäratamise taga on puulaevaselts Vikan, mis on seadnud oma tegevuse eesmärgiks uurida ja tutvustada Eestimaa rikast merekultuuripärandit. Läänemerel kaks ööpäeva seilanud ja enne seda Stockholmi sadamas uudistajatele avatud olnud laev on festivalikülaliste päralt nii tutvumiseks kui ka Haapsalu lahel lõbusõitudeks.

Laulupidu toimub koostöös Eestirootslaste Kultuurinõukogu ja Rannarootsi muuseumiga

LENA WILLEMARK

Lena Willemarkist on saanud Rootsi pärimusmuusika keskne kuju ja epohhiloov žanreületav lauljanna. Älvdalenis veedetud lapsepõlve ajal omandas Willemark unikaalse muusikapärandi, mille õppis otse pärimusmuusika traditsiooni kandjatelt. Pärast õpinguid Stockholmi Muusikaakadeemias on ta oma väljundit omal käel või koostöös teistega pidevalt laiendanud. Aastate jooksul on Willemarkist saanud Põhjamaade üks mitmekülgsemaid artiste – seda suuresti oma unikaalse oskuse pärast siduda erinevad elemendid jagamatuks tervikuks. Muusikaline teekond ja muusika uurimine jätkub raugematu jõuga, kuid tema matkakepiks on ja jääb pärimusmuusika. Lauljanna ja viiuldajana on Willemark teinud koostööd mitmete erižanriliste muusikutega nagu Frifot, Elise Einarsdotter, Karin Rehnqvist, Anders Jormin, Ale Möller, Marilyn Mazur, Kirsten Bråten Berg, Det Norske Kammerorkester, Kungliga Filharmonikerna ja Göteborgs Symfoniker.

Teise osa tema loomingust hõlmab helilooming – aastate jooksul on ta erinevates koosseisudes kirjutanud ja seadnud palju muusikat.

Lisaks sellele on Willemark saanud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammis’t, olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu muusikaauhinna nominent, ta on Kuningliku Muusikaakadeemia liige ning pälvinud Rootsi meisterliku pärimusmuusiku Riksspelman aunimetuse. 2011. aastal omistati talle silmapaistvate saavutuste eest kuninglik teenetemärk ”Litteris et Artibus”.