eng

FESTIVAL

 

 Juuni2013 
ETKNRLP
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
08.06

Haapsalu toomkirik kell 18.00

KREEGI PÄEVAD: LAULUD LENALE

Cyrillus Kreek

– Mu süda, ärka üles

– Jeesus, kõige ülem hää

– Kaks eestirootsi vaimulikku rahvalaulu

– Maga, maga, Matsikene

Pärt Uusberg

– Õhtul – Valgusele

Tõnu Kõrvits

– Neli eesti vaimulikku rahvaviisi keelpillikvartetile

– Laulud Lenale / Sånger för Lena häälele ja kümnele instrumendile (esiettekanne)

Lena Willemark

Sofia Joons

kammerkoor Head Ööd Vend

Haapsalu koorid

Nargenfestivali ansambel

dirigendid Külli Kiivet, Pärt Uusberg ja Tõnu Kaljuste

Cyrillus Kreegi muusikapäevi Haapsalus on Nargenfestival korraldanud alates 2007. aastast ning eesti ja rootsi muusika kokkupuutepunkte tutvustatakse juba seitsmendat aastat. Nagu juba tavaks, ei minda ka sel aastal mööda Cyrillus Kreegi loomingust, kuid selle kõrval kõlavad Kreegi päevade avakontserdil ka Tõnu Kõrvitsa ja Pärt Uusbergi teosed. Tõnu Kõrvitsalt on tellitud selleks kontserdiks teos – tsükkel eestirootsi vaimulike rahvaviiside töötlustega, mille toob koos eesti muusikutega esiettekandele rootsi tuntuim pärimuslaulja Lena Willemark.

LENA WILLEMARK

Lena Willemarkist on saanud Rootsi pärimusmuusika keskne kuju ja epohhiloov žanreületav lauljanna. Älvdalenis veedetud lapsepõlve ajal omandas Willemark unikaalse muusikapärandi, mille õppis otse pärimusmuusika traditsiooni kandjatelt. Pärast õpinguid Stockholmi Muusikaakadeemias on ta oma väljundit omal käel või koostöös teistega pidevalt laiendanud. Aastate jooksul on Willemarkist saanud Põhjamaade üks mitmekülgsemaid artiste – seda suuresti oma unikaalse oskuse pärast siduda erinevad elemendid jagamatuks tervikuks. Muusikaline teekond ja muusika uurimine jätkub raugematu jõuga, kuid tema matkakepiks on ja jääb pärimusmuusika. Lauljanna ja viiuldajana on Willemark teinud koostööd mitmete erižanriliste muusikutega nagu Frifot, Elise Einarsdotter, Karin Rehnqvist, Anders Jormin, Ale Möller, Marilyn Mazur, Kirsten Bråten Berg, Det Norske Kammerorkester, Kungliga Filharmonikerna ja Göteborgs Symfoniker.

Teise osa tema loomingust hõlmab helilooming – aastate jooksul on ta erinevates koosseisudes kirjutanud ja seadnud palju muusikat.

Lisaks sellele on Willemark saanud mitmeid auhindu, sealhulgas neli Grammis’t, olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu muusikaauhinna nominent, ta on Kuningliku Muusikaakadeemia liige ning pälvinud Rootsi meisterliku pärimusmuusiku Riksspelman aunimetuse. 2011. aastal omistati talle silmapaistvate saavutuste eest kuninglik teenetemärk ”Litteris et Artibus”.