FESTIVAL

11.06

KAKS PEAD

Timo Steineri ooper (esiettekanne)

Libreto Maarja Kangro

Kunstnik Pille Jänes

Lavastaja Mart Koldits (Von Krahl)

Koreograaf Renate Valme

Kontsertmeister Zoja Hertz

Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia)

René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Olari Viikholm (bass, Eesti Rahvusmeeskoor)

Nargenfestivali koor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Lugu lähtub tõestisündinud eksperimentidest, mille käigus vene teadlane Vladimir Demihhov siirdas 1954. aastal kirurgia võimaluste uurimiseks suurele koerale kutsika pea koos esikäppadega. Kahepäine koer elas ligi kuu aega. Kokku tekitas Demihhov 20 kahepäist koera. Esimese inimsüdame siirdamisega (mis olevat olnud Demihhovi eksperimentide üks sihte) jõudis lõuna-aafriklane Christiaan Barnard temast 1967. aastal sellegipoolest ette. Maarja Kangro

Nelja tegelasega ooper “Kaks pead” on loodud Nargenfestivali tellimusel ja ettekanded kuuluvad “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” ürituste programmi.

Juuli Lill (metsosopran) on õppinud laulu aastail 1999–2001 Peterburi konservatooriumi ettevalmistusosakonnas prof Iraida Levanda lauluklassis, aastail 2001–2005 Eesti Muusikaakadeemias prof Mati Palmi lauluklassis ja aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer). 2009. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi prof Mati Palmi juhendamisel ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja järgnevad aastad New Yorgis korrepetiitorite Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on laulnud aastail 2002–2003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Ta on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.

Oliver Kuusik (tenor) on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias Virgilius Noreika klassis (2000–2003) ning Londoni Guildhalli Muusika ja Draamakooli ooperistuudios Rudolf Piernay klassis, kus kaitses 2006. aastal ka magistrikraadi. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks ooperirollidele koduteatris on ta osalenud ka teiste truppide koosseisus, sh Clonter Opera Company ja European Opera Center Trust Suurbritannias. Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on Oliver Kuusik astunud üles nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, USAs kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on pälvinud auhindu mitmetel eesti ja rahvusvahelistel lauljate konkurssidel. 2008. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna osatäitmise eest Britteni ooperis „Kruvikeere“. 2009. aastal valiti Kuusik rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadiks. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest. 2011. aastal anti Kuusikule SEB publikupreemia.

René Soom (bariton) on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1996 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Henn Eeriku klassis ja 2001–2004 Eesti Muusikaakadeemias prof Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 2005. aastast jätkab ta samas magistriõpinguid prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast ning solistina 2005. aastast. Lisaks ooperirollidele Estonias on René Soom tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Soome Rahvusooperi Alminsalis ja Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-kvartetiga ning osalenud KaivConsorti lavastustes, aastast 1998 ka sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga on andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.

Olari Viikholm (bass) on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise laulu erialal prof Ivo Kuuse juhendamisel (2000–2004) ning alates 2010. aastast prof Jaako Ryhäneni juhendamisel. Enne seda õppis ta H. Elleri nimelises Muusikakoolis koorijuhtimist. 2003. aastal pälvis ta Mart Saare laulude konkursil II preemia. Aastatel 1993–2000 on Olari Viikholm laulnud Vanemuise teatris ja aastatel 2000–2006 Rahvusooperis Estonia. 2010. aastast töötab ta Eesti Rahvusmeeskooris solistina. Lisaks ooperirollidele on Olari Viikholm esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel koos Eesti Kaitseväe Orkestriga Peeter Saani juhatusel ja kammerkooriga Voces Musicales Risto Joosti juhatusel, osalenud opereti- ja muusikalilavastustes ning mänginud Ivan Julma osa Hardi Volmeri Pirita kloosti varemetes toimunud multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Olari Viikholm on juhtinud koos Priit Volmeriga Kanal 2 telesaadet „Grimmiga ja grimmita“.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), mille asutamisajaks loetakse aastat 1926, on kasvanud väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks. Aastakümneid endise Nõukogude Liidu paremate orkestrite hulka kuulunud kollektiiv on viimasel kümnendil laiendanud oma rahvusvahelist haaret nii edukate turneede kui plaadistamiste näol. Viimastest välisreisidest on olulisimad 18 kontserdiga turnee Ameerika Ühendriikides 2009. aastal (dirigendid Nikolai Aleksejev ja Eri Klas), varasematel aastatel on orkester käinud turneedel paljudes Euroopa riikides, Kuveidis, Kanadas, ja endises Nõukogude Liidus. ERSO on osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel, näiteks Läänemere Festival, Yehudi Menuhini festival Gstaad Musiksommer Šveitsis, Europamusicale Münchenis jm. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud prestiižsetes klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu olulist auhinda, millest mainekaim 2004. aastal pälvitud Grammy. Ka 2010. aastal oli Grammy nominentide hulgas ERSO plaat – Frank Martini oratooriumi “Kolgata”. ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev. Alates hooajast 2002/03 on ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja hooajast 2007/08 esimene külalisdirigent Olari Elts. ERSOsse kuulub ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal umbes 60 kontserti, tuues kuulajaini kolm kuni neli uut kava kuus. Lisaks Eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid.