FESTIVAL

02.07

PÄRT - MISSA SYLLABICA & ROSSINI - PETITE MESSE SOLENNELLE

Kirchheimer Vokal-Consort (Saksamaa):

Sarah Wegener (sopran)

Andrea Lauren Brown (sopran)

Ulrike Andersen (kontraalt)

Ulrike Bartsch (kontraalt)

Michael Feyfar (tenor)

Georg Poplutz (tenor)

Dominik Wörner (bassbariton)

Jonathan de la Paz Zaens (bass)

Andreas Gräsle (harmoonium)

Simon Bucher (klaver)

Dirigent Tõnu Kaljuste

Peamiselt ooperiheliloojana tegutsenud Gioachino Rossini (1792–1868) „Petite messe solennelle“ („Väike pidulik missa“) on üks tema loomingu suuremaid saavutusi. 72-aastaselt uue loomepuhangu tuules kirjutatud veetleva missa, mida helilooja ise on nimetanud “vana ea viimaseks patuks”, ning Arvo Pärdi ühe varasema tintinnabuli-stiilis loodud kooriteose „Missa syllabica“ toovad Tõnu Kaljuste juhatusel kuulajate ette kooslus suurepäraseid muusikuid Saksamaalt.

Andrea Lauren Brown (sopran) on Münchenis toimunud rahvusvahelise konkursi ARD 2003 II koha võitja ning 2002. aastal Salzburgi Mozarteumi rahvusvahelise suveakadeemia preemiavõitja. Ta on lõpetanud summa cum laude West Chesteri ülikooli Pennsylvanias ja magistrikraadi omandanud Westminster Choir College’is Princetonis. Andrea Lauren Brown on laulnud paljudes mainekates Euroopa teatrites ja festivalidel ning teinud koostööd tuntud dirigentidega, esitades nii ooperi- kui ka kontserdirepertuaari barokist ja bel canto’st kuni nüüdismuusikani vähemalt kaheksateistkümnes riigis. Tema armastus kammermuusika ja lied’i vastu on teda kokku viinud parimate muusikutega ning huvi vanamuusika vastu on andnud võimaluse koostööks perioodispetsialistidega. Väljapaistva nüüdismuusika interpreedina on teda kutsutud mitmete uudisteoste esmaettekandjaks. Viimase viie aasta jooksul on Andrea Lauren Brown välja andnud üle tosina plaadi, millest mitmed on saanud auhindu ning leidnud äramärkimist mainekates muusikaajakirjades, nagu BBC Music Magazine ja Musical America.

Sarah Wegener (sopran) on rahvusvaheliselt nõutud interpreediks saanud väga lühikese ajaga. Teda on kutsutud prominentsetele festivalidele ja kontserdisaalidesse, nagu Salzburgi biennaal, Leipzigi Bachfest, La folle journée Nantes, Düsseldorfi Tonhalle, Antwerpeni De Singel ja Opéra Garnier Pariisis. Enne lauluhariduse alustamist 2004. aastal Bernhard Jaeger-Böhmi juures Stuttgardis õppis Sarah kontrabassi. 2007. aastal võitis ta esimese preemia rahvusvahelisel Max Regeri nimelisel lied’i-konkursil Weidenis. Paljude kontsertesinemiste seas on ta osalenud mitmete helikandjate salvestamisel ja tema esinemisi on jäädvustanud raadiojaamad. Ajakiri Fono Forum nimetas Sarah Wegeneri noorema põlvkonna väljapaistvaks tõusvaks täheks.

Ulrike Andersen (alt) õppis laulu erialal prof Jutta Schlegeli juures Berliini Kõrgemas Kunstidekoolis ning täiendas end Anna Reynoldsi, Irvin Gage ja Margreet Honigi meistrikursustel. Praegu täiendab ta end Dunja Vejzovici juures. Tähtsal kohal Ulrike Anderseni repertuaaris on barokkmuusika. Aastatel 1996–2001 oli ta Berliini RIAS kammerkoori liige. Hea meelega pühendub ta end lied’i laulule ja tegeleb ka kaasaegse vokaalmuusikaga. Kammermuusikuna teeb ta kostööd pianisti Hans Adolfseniga ning nende duole komponeeris helilooja Alfons Karl Zwicker lied’i-tsükli. Ooperisolistina on ta laulnud Šveitsis Churi linnateatris, Zürichi ooperimajas, Veneetsia biennaalil, Berliini Riigiooperis jm. Tema mitmekesist tööd on dokumenteerinud raadio- ja telekanalid ning mitmed plaadifirmad. Ulrike Andersen õpetab dotsendina laulu Zürichi Kunstide kõrgkoolis ning tegutseb aktiivselt nii Zürichis kui Berliinis.

Ulrike Bartsch (alt) on õppinud laulu Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ning täiendanud end Judith Beckmanni, Anna Reynoldsi, Kurt Widmeri, Carol Richardsoni ja Jutta Schlegeli juures. 1993. aastal võitis ta VDMK laulukonkursi Hannoveris ja debüteeris Niedersachseni Riigiteatris Hannoveris. Ta on laulnud lied’i-õhtutel Berliini Riigiooperi Apollosaalis ja Konzerthausi kammersaalis. Solistina on ta sageli astunud üles Berliini mainekates kontserdisaalides, on esinenud koos koosseisudega, nagu Oslo ja Göteborgi Filharmooniaorkester, Akademie für alte Musik, Orchestre de Champs-Elysée, NDR Sümfoonaorkester, Göttingeni Sümfoonikud, Sharoun-Ensemble Kammersymphonie Bremen jt, ning töötanud dirigentidega, nagu Philippe Herreweghe, Zoltán Peskó, Ludger Rémy, Heinz Hennig, Ralf Popken jt. Ulrike Bartsch on andnud kontserte Euroopa paljudes maades: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Rootsis ja Hispaanias. Viimastel aastatel on teda kutsutud festivalidele, nagu Kötheni Bachfest, Magdeburgi Telemanni päevad, Meiningeni Schlossfestspielen ja Mecklenburg-Vorpommerni Musiksommer. Ulrike Bartsch on pühendunud ka nüüdismuusikale, näiteks on ta laulnud Luigi Dallapiccola ooperi „Hiiob“ esitusel Zoltán Peskó dirigeerimisel ja peaosa Vinko Globokari lavateoses „Les émigrés“ Hamburgi Musikhalles, samuti on ta osalenud mitmetel esiettekannetel.

Georg Poplutz (tenor) on lõpetanud Münsteri ja Dortmundi ülikooli inglise keele ja muusika alal. Alates 2002. aastast otsustas ta pühenduda vaid muusikale. Ta õppis laulu Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Akadeemias ning Kölni Muusikaakadeemias, mille lõpetas 2007. aastal. Praegu töötab ta koos Carol Meyer-Bruettingiga Frankfurdis. 2009. aastal omistati talle Frankfurdis Mendelssoni auhind. Kontserte on Georg Poplutz andnud paljudes Saksamaa linnades, samuti mujal Euroopas, Hiinas, Mehhikos, Singapuris ja Lõuna-Aafrikas. Ta on esinenud mainekatel festivalidel ja kontserdisaalides ning on teinud koostööd nimekate dirigentidega. Soololauljana tegutseb ta peamiselt pianist Hilko Dumnoga. Käesoleval hooajal võis Georg Poplutzi kuulda Berliini Gedächtniskirches, Hamburgi St. Michaelise kirikus, Kölni Filharmoonia saalis, Dresdeni Frauenkirches Frankfurdi Alte Operis ja teistes paikades Austrias, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias ja Šveitsis.

Julius Pfeifer (tenor) õppis Stuttgardis algul koolimuusika erialal, aastatel 1998–2002 aga laulu erialal Gisela Krenkel juures ning oratooriumiklassis prof Dieter Kurzi juures. Ta on täiendanud end ka James Wagneri meistrikursustel. 2000. aastal sai ta stipendiumi rahvusvaheliselt Richard Wagneri ühingult. Oratooriumi- ja lied’i-lauljana hõlmab tema repertuaar teoseid renessansist kuni nüüdismuusikani. Aastatel 2000 ja 2002 töötas ta Stuttgardi Riigiooperi Noorteooperis (Junge Oper). 2000. aastast laulab ta Stuttgardi SWR Vokaalansamblis, alates 2005. aastast aga solistideansamblis Sette Voci Peter Kooij juhatusel. Solistina on ta esinenud koosseisudega, nagu SWR ja WDR Raadioorkester, Leipzigi Barokkorkester, Hannoveri Bach-Orchester, Leipzigi Gewandhausorchester, RIAS-Kammerchor, Collegium Vocale Gent, Amsterdami Gesualdo-Consort jt, ning koostööd teinud Michael Gieleni, Christophe Coini, Jörg Straube, Dieter Kurzi, Harry van der Kamppi, Philippe Herreweghe jt-ga. Lisaks esinemistele Euroopas on ta käinud turneedel Aasias. 2004. aastal võitis ta kuulsa rahvusvahelise Bachi konkursi Leipzigis.

Dominik Wörner (bass-bariton) õppis kirikumuusikat Stuttgardis, muusikateadust ja klavessiini Fribourgis Šveitsis ning lõpetas solistidiplomiga oreli ja laulu erialal Bernis. Kõige olulisem lauluõpetaja on tema jaoks olnud Jakob Stämpfli. 2002. aastal võitis ta XIII rahvusvahelisel Bachi konkursil lauljate arvestuses I preemia ja Leipzigi Barokkorkestri eripreemia. Ta on täiendanud end ka Zürichis Irwin Gage’i lied’i interpretatsiooni meistrikursustel, mille lõpetas kiitusega. Dominik Wörner on laulnud suuri oratooriumipartiisid alates Monteverdi „Maria vesprist“ kuni Verdi Reekviemini pea kõigis Euroopa maades, USAs, Aasias ja Austraalias nimekate dirigentide nagu Carl Saint Clair, Christophe Coin, Thomas Hengelbrock, Philippe Herreweghe, Sigiswald Kuijken, Helmuth Rilling ja Masaaki Suzuki juhatusel. Tema Bachi-interpretatsioonid on eriti leidnud rahvusvahelist tunnustust. Peale klassikalise repertuaari on tal suur huvi ka nüüdismuusika vastu. Ta on olnud paljude heliloojate teoste esmaettekandja. Väga oluline on talle lied’i-laul ning teda on huvitanud ka unustatud heliloojate looming. Dominik Wörner on salvestanud muusikat paljudele tuntud raadio- ja televisioonikanalitele ning plaadifirmadele ja võitnud mitmeid preemiaid (Echo-Klassik-Preis, Diapason d'Or, Le Monde de la musique, R 10 Classica, Saksa plaadikriitikute auhind) Dominik Wörner on kontserdisarja „Kircheimer Konzertwinter“ asutaja ja kunstiline juht oma kodus Pfalzis ning festivali „Kirchheimer Liedersommer” kaasasutaja. Samuti on ta Tokyo Saksa-Jaapani Lied’i Foorumi kunstiline juht.

Werner Matusch (bass) on õppinud kirikumuusikat ning seejärel laulmist Freiburgi Muusikakõrgkoolis Breisgaus. Aastatel 1980–1990 tegutses ta erinevates teatrites bassilauljana, peamiselt Passaus ja St. Gallenis. Alates 1990. aastast alates on ta Berliini RIAS kammerkoori liige. Peale selle tegutseb ta ka kontserdi- ja ooperilauljana.

Andreas Gräsle (harmoonium) õppis kirikumuusikat Stuttgardis, lõpetas oreli erialal Saarbrückenis ning jätkas vanamuusikaõpingutega Andrea Marconi juures. Ta on olnud DAAD stipendiaat ja 1991. aastal võitis auhinna Nürnbergis rahvusvahelisel Johann Pachelbeli nimelisel konkursil. Ta on töötanud kantori ja organistina Augustinuse kirikus Schwäbisch Gmündis, 2003. aastast aga on piirkonnakantor Konstanzeri kirikus Ditzingenis. Ta on hinnatud kammermuusikapartner ning annab kontserte organisti ja tšembalistina. Stuttgardi SWR juures assisteeris pikki aastaid organistina. Nüüd on ta esinenud continuo-mängijana koosseisudega, nagu Heilbronni Württembergi Kammerorkester, Pforzheimi Südwestdeutsches Kammerorchester, Detmoldi Kammerorkester, Stuttgardi Bach-Collegium, barokkansambel De Profundis ja Kirchheimeri Bach-Consort. Noodikirjastajana ja organistina osales Gräsle barokkmeistri Mederi kantaadi ettekandele toomisel Peter Kooij juhatusel, 2009. aastal esitas ta kogu Mendelssohni oreliloomingu ning möödunud aastal mängis ta Bach 325. sünniaastapäeva puhul kogu tema oreliloomingu. Lisaks esinemistele on ta partituurimängu dotsent Stuttgardi Muusikakõrgkoolis.

Šveitsist pärit Simon Bucher (klaver) õppis Berni kunstide ülikoolis ning sai diplomi õpetaja ja interpreedina. Õpinguaastatel esines ta juba solistina Berni Sümfooniaorkestri, Šveitsi Kammerorkestri ja Sofia Kammerorkestri ees. Teda mõjutasid tugevasti ka Ruben Lifschitzi, Klaus Hell­wigi, Milena Molova, Béla Sikki ja Irène Schweizeri meistrikursused. 2005. aastal lõpetas Simon Bucher Irwin Gage lied’i interpretatsiooni meistriklassi Zürichi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Sellest ajast on ta pühendunud lied’i interpreteerimisele. Duos bass-bariton Dominik Wörneriga on ta esinenud paljudel festivalidel, sh Dortmundi festivalil „The Next Generation“, Zürichis festivalil „Freunde des Liedes“ ja Ruhri klaverifestivalil. Simon Bucher on võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu Šveitsi rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Bucher on tunnustust leidnud ja solistina, lied’i saatjana ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades. Klassikalise muusika kõrval huvitub ta džässmuusikast ja improvisatsioonist. Ta on tegutsenud mitmesugustes koosseisudes ning andnud soolokontserte improvisatsiooniga.