CD/DVD

Detsembris 2005 andis SALK välja kaks CD-d:
Kreegi ”Requiem” (SALK 001) on salvestatud 27. septembril 2004. aastal Kaarli kirikus toimunud parvlaev „Estonia” ohvrite mälestuskontserdil. Reekviemi ettekandel osalevad tenor Mati Turi, Nargen Opera koor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

1 Introitus 8.38
2 Dies Irae 4.48
3 Recordare 3.29
4 Oro supplex 2.50
5 Domine Jesu 3.16
6 Hostias 1.53
7 Sanctus 3.10
8 Agnus Dei 12.12

„Kümme merelaulu” (SALK 002) Marko Matvere ja Tallinna Kammerorkestri esituses on lindistatud 9. augustil 2005 Viinistu kunstimuuseumis ja 1. detsembril 2005 Eesti Raadio I stuudios toimunud kontserdil. Kaastegevad olid akordionistid Mika Väyrynen (Viinistus) ja Henn Rebane (Tallinnas). Kontserte dirigeeris Tõnu Kaljuste. Plaadil kõlavad kümme merelaulu Andrus Rannaääre orkestriseades.

1 MILJUNEER Evert Taube/Jaan Tätte 4:09
2 LONDONI LAIA REIDI PEAL Rahvalik, Marko Matvere/Rahvalik 4:55
3 TRUUDUSETU JUULIA E. Boronius, H. Nortamo, Untsakad/Linda Viiding 4:45
4 PIME KUNINGAS Rahvalik/Rahvalik 4:15
5 TÄHT Rahvalik/Anzori Barkalaja 3:44
6 LOTTA-LIISA Rahvalik/Marko Matvere 2:24
7 ROLLING HOME Rahvalik/Marko Matvere 3:46
8 KIHNU HÜMN Rahvalik/Rahvalik 4:12
9 VANA MADRUS Rahvalik/Jaan Tätte 5:06
10 KÄSMU LAHT Rahvalik/Anzori Barkalaja 2:11

DVD Eesti Naiste Laulud

I LAPSEPÕLI

1. Surma sajatamine (Kolga-Jaani)

Oh sina surma sõgeda
oh sina katku kadeda
et võind murda muida puida
tappa tamme tütterida
võtta vahtera võsuda
kui võtsid minu vanemad
jätsid mind ohaka hoida
kasteeina kasvatada
ohak ohak hoia lasta
kasteeina kaitse lasta
ohak ei võtnud hoidevasse
kasteeina kaitsevasse
ma jäin ilma hulkumaie
miust sai vaene orjalapsi
teolkäija tillukene

2. Oleks hääl endine (Kolga-Jaani)

Oleks minu heli endisesse
kurku kulla mullutsesse
ära mina võidaks pillihääled
maha mataks sarvehääled
isanda orelihääled
papi peened pillikesed
Kui mina enne ollin noori
enne noori enne nappi
kui mina muiste ollin mukki
karasin üle katusse
hüpasin üle obose
üle saani ja sadula

3. Sünnisõnad (Harju-Jaani)

Tule maha Maarja emäni
tule maha taeva’asta
lahti pikkä pistämistä
laia lehtede kohalta
lõika valud lõika vaevad
lõika niid lõngad punased
astu uksest astu aknast
tee lahti luised lukud
kisu kinnitud väravid
ehk kui tahad kinni panna
siis pane kinni luised lukud
kinni kinnitud väravid

4. Tütred vette (Sangaste)

Vii tüttared vedeje
kanna halvad allikaie
Leenud liivakünkasse
Marid marjamätta alla
olid hullu uskumaie
nõder nõu võttemaie
viisid tüttared vedeje
kandsid halvad allikaie
Leenud liivakünkasse
Marid marjamätta alla
hale hakkas siis tulema
silmad vetta veeretama
läksid nutessa jõele
haladessa allikale
tulge tüttared veesta
tõuske halvad allikasta
Leenud liivakünkasta
Marid marjamätta alta

5. Millal maksan memme vaeva? (Kuusalu)

Millal maksan memme vaeva
memme vaeva hella piima
ütlid südant söödanevat
puretavat puusaluida
katkutavat kaelasooni
mina sõin sinu südanta
purin memme puusaluida
katkin memme kaelasooni
minu hella memmekene
kui läks hella heinamaale
kui läks kallis kaare peale
kandis minda kaendelassa
pidas põlle paeladessa
pani mind maha mätta peale
madu laulis mätta’asta
sisalikku sambla seesta
rotti rohupõõsa’asta
keel oli keereldi suussa
meel oli mõteldi peassa
sealt tulid sõnad minule

6. Teel (Karksi)

Lääme sedä tettü tiida,
tettü tiida marga maada
kust o orja enne käünü
Maari emä maale tullu
orja käünü jäll’e jäänu
mis neil jäänu jäll’e pääle
või neil sammule sadanu
kuld o jäänu jäll’e pääle
õbe või sammule sadanu

II ILUAEG
(Kiigestseen)

7. Käi kõrgele, kiik! (Järva-Madise)

Kiias kiias kiigekene
kiias kiike kõrge’elle
kõrge’elle kauge’elle

8. Kutse kiigele (Kuusalu)

Tulge kiigele külalapsed
tulge kiike katsumaie

9. Kiik kaunil kohal (Kuusalu)

Kiigessepad hellad vennad
ena kus nad kiige teinud
nad teind kiige heinamaale
sinilillede seasse
angervaksade vahele
kullerkupu koppelisse
kiik on kõrge kui kiriku
pealt ei pääse pääsukene
vahelt veere varbelane
alt ei hani saa ujuda

10. Neiu tõotus (Haljala)

Külapoisid hellad vennad
tulge meida kiigutama
kiigutama kõigutama
üle õrre õõtsutama
mis ma tõotan külapoisil
külapoisil hellal vennal
tõotan noa nurmekirja
pea taha pardikirja
tupe tuuleristi kirja
tõotan vallast valge neiu
valge neiu pärg punane

11. Neiu hind (Kuusalu)

Oh mu kulla kiigutajad
hõbedased hõilutajad
ärge mind kurjast kiigutage
ega valjust vaagutage
kui mina kukun kes mind maksab
pale mul maksab paari härgi
teine pale teise paari
nina nooreme hobuse
kõrvad kõrvi ruunakese
pea mul maksab Pärnu linna
rinnad maksvad Riia linna
jalad Jakobi kiriku

12. Ilus neiu kiigel (Kuusalu)

Et mina paistan palju maada
pea mul paistab pealta metsa
jalad alta harva metsa
keha keskelt keeru metsa
silmad pealt sinise metsa
kui ep ma isegi paista
paistab peas punane pärga
sõuab sõlge rinnassani
särab sõrmus sõrmessani
teine teisessa käessa

13. Kirp kiigel (Saaremaa)

Kuulin kiigel kiigutama
kuulin õrrel õõtsutama
mina kohe kuulamaie
toa ees toa tagaje
kas mind hulka otsitakse
või mind kaasa kaevatakse
ei mind hulka otsitagi
ei mind kaasa kaevatagi
läksin ise illukene
mööda teeda tillukene
mis ma leidsin kiige pealta
leidsin kirbu kiige pealta
sisaliku sõudemasta
parmu paksu laua pealta
siis lõin kirbu külje peale
sisaliku silma peale
parmu paksu reie peale
kirp läks Rootsist rohtu tooma
oma kulla külje peale
sisaliku silma peale
parmu paksu reie peale

14. Mis kiigelt paistab (Koeru/Ambla)

Sõua kiike jõua kiike
sõua üle kolme metsa
üks oli metsa kuuskemetsa
see oli noorte meeste metsa
teine metsa kaskemetsa
see oli noorte naiste metsa
kolmas metsa õunapuine
see oli noorte neidistele
Sõua kiike jõua kiike
sõua üle kolme välja
üks oli välja rukkivälja
see oli noorte meeste välja
teine välja odravälja
see oli noorte naiste välja
kolmas välja nisuvälja
see oli noorte neidistele
Sõua kiike jõua kiike
sõua üle kolme järve
üks oli järve viinajärve
see oli noorte meeste järve
teine järve õllejärve
see oli noorte naiste järve
kolmas järve mõdujärve
see oli noorte neidistele

15. Sinikirja linnukene (Haljala)

Mis mina nägin kõrge’elta
kõrge’elta kauge’elta
üks oli õunapuu mäella
üks oli oksa õunapuussa
üks oli õile oksa pealla
üks oli õuna õile pealla
see õuna mõnesugune
kuu poolt kumedakene
päeva poolt punasekene
Riia poolt oli ristiline
Narva poolt oli naastuline
tuli üksi suuri tuuli
sai üksi sadune ilma
veeretas õuna vedeje
ajas õuna allikaie
mis sest õunast sündinekse
õunast sündis sirjelindu
sinikirja linnukene
Lendeleksi linnukene
lendeleksi loogeleksi
lendas meie lepikuie
kukkus meie koppelie
lendas meie kiige külge
tegi pesa penni külge
munes munad aisa külge
haudus kuu haudus kaksi
poole kuuda kolmatagi
said pojad verisulije
hakkas poegi pillutama
ühe pani kuuksi kumamaie
teise pani täheks taeva’aie
kolmas päevaks pääle ilma
sealt need tunnid tunnetakse
sealt need ajad arvatakse

16. Iluaeg möödub (Järva-Madise)

Kiias kiias kiigekene
kiias kiike kõrge’elle
kõrge’elle kauge’elle
ilus on suvella metsa
kaunis metsa kasvadessa
ilus hiiessa hobune
ilus nummella pedakas
kaunis neidu kiige pealla
Kiias kiias kiigekene
kiias kiike kõrge’elle
kõrge’elle kauge’elle
las saab talve ja sügise
külm viib lehe lumi rohe
vikati arulta heina
kirves nummelta pedaka
hunt sööb hiiesta hobuse
külapoissi hella venda
see viib neiu kiige pealta

17. Suvi jõuab (Kuusalu)

Kätte tuleb heinaaega
Juba rukkipea nähikse
odraoras haljendeleb
kaeraoras katab maada
nisu tupesta tuleksi
kiigessepad hellad vennad
viige kiiged kelderisse
aisad alla aitadesse
kiigelauad lakkadesse

18. Öisel teel (Karksi)

Näiukese noorekese
kus te lääde vastu üüda
älbide vastu ämarusta
tulge sisse üümajale
üümajale süümajale
minge ommen ommukule
ommukule varaelle

III LAHKUMINE ISAKODUST

19. Neiu kiitus (Laiuse/Simuna)

Mai käib maani riide’essa
see on tüdruk tööda vastu
kui see tamme tuulta vastu
sarapuu sadude vastu
tal on pea pihlakane
õlanukad õunapuused
käevarred vahterased
sõrmekesed sõsterased
reiekesed remmelgased
kuldased kubemekarvad
hõbedased õrrekesed
vaskised vee väravad
see on meestel meelta mööda
noortel meestel nokka mööda

20. Tähemõrsja (Haljala)

Läksin karja saatemaie
mis mina leidsin karjateelta
lehte puusta rohtu maasta
see mina sünnitin süleje
matsin Maarja kaendelaie
viisin koju eide kätte
eit pani vakkaje vajuma
kaane alla kasvamaie
kasvis kuu kasvis kaksi
eit läks vakka vaatamaie
mis sääl vakas vajunekse
kaane alla kasvanekse
kasvis üks kuninga tütar
sini Salme saksa tütar
sel olid kolmed kosilased
üks oli kuu teine päeva
kolmas tähte poisikene
ei läind kuule kulles poega
ei tema pöörand päevassegi
kuul on kuusi ammetida
vahel kaob vahel kasvab
palavasti paistab päeva
linad rikub liivakulla
odrad põllulla põletab
Tähte poiss tuli kolme ratsa
talli viige tähe hobu
latterie tähe lauku
tähte ise kamberisse
ette see ihutud laua
taha see tahutud seina
kulda kannu laua peale
sisse mõduda magusat
söö tähte joo tähte
heida tähte hingamaie
parajasse padjadesse
noorte mõõkade nõjale

21. Mõrsjaitk (Hanila)

Miinake minu õeke
nüüd akkad sina jo minema
nüüd akkavad uksed uluma
seinapraod praksuma
silmist vesi veerema
kus sa seisad seinad märjad
kus sa astud asemed märjad
kus sa nutad nurgad märjad

(22. Kosilane metsast)

23. Kosilane allikal (Haljala)

Oli minul üksi ainus venda
see oli ise ilma tarka
ta läks Narvast naista tooma
Tallinnast tanu alusta
läks ta siis läbi külade
tilkus tal tinane saani
välkus valgepea hobune
kukkus looka kulda küüsi
peened vaatsid pinde pealta
väiksed värati vahelta
igaüks siis ütelikku
ütelikku mõtelikku
see tuleb meie maa kuningas
mina kuulin kostin vastu
see pole meie maa kuningas
seep on minu ainik venda
ta läheb Narvast naista tooma
Tallinnast tanu alusta
Mis ta leidis tee äärest
ta leidis neiu vett vedamast
kirjut karja jootemasta
oh minu noori sõssekene
anna minu hallile rüübata
ma olen vaene teedekäija
saksa askeli ajaja
kroonu kirja kirjutaja
oh sina petis peiukene
eks sa mõtle mõistemata
minda jälle teademata
sa oled koerus kosilane
kosja askeli ajaja
kosja kindad sul käessa
kosja kirjad kinnastessa

24. Igal oma saatus (Haljala)

Sinnap sinnap neitsikene
sinnap pead sina minema
kuhu on veri vedanud
kuhu õnneke osanud
ehk oleks agune aeda
vitsust väänatud värava

IV NAISEPÕLI

25. Hea mees (Järva-Madise)

Oh minu mesista meesta
Kala-aga-luista kaasakesta
ta teeb sängid liidab lauad
paneb mu padjus magama
pea ei paista padjadesta
jalad ei alta halli vaiba
keha ei teki keske’elta
oh minu mesista meesta
lähme sängi lööme mängi
Sõrisesid sõrvalauad
põrisesid põhjalauad
linad liiksid padjad pauksid
kõige öö õled kohasid

26. (vokaliis)

27. Halb mees (Sangaste)

Oleks mul unessa öeldud
tukkudes mul teada antud
et saan sandi mehe kimpu
tuleb koju kui kurati
väravas ta väänab peada
keset õue keerab kaela
tõmmab lõukast lõmmukese
ahju eesta halukese
annab hoobid otsa ette
vaotab laksud lagipeale
see su siidi-niidirätti
roheline rokapõlle
kalevine kaelarätti
äi tuli minult küsima
ämm tuli minult küsima
küdi kiuste rääkimaie
nadu juurde naeramaie
võtku äiad võtku ämmad
pojad põigite järele
võtku küdid küürakased
võtku nadud narmaspersed
enne suisutand susiksi
enne kasvatand karuksi
metsa hundiks meelitanud
enne kui minu meheksi
minu kalli kaasa’aksi

28. Mina vaene laste vang (Jõhvi)

Oh mina vaene laste vangi
oh mina poegade emake
käed ei lõpe kätkiesta
jalad noored nõtke’esta
toon mina valda vaimusida
kannan kroonule vägeda
pitka piigi pistajaida
laia raua raiujaida

V MUREAEG

29. Laul läbi murede (Läänemaa/Hanila)

Kes mind kuuleb laulemaie
laulemaie luulemaie
see ütleb ilul olema
lapse rõõmu rõõgutama
mina kuulin kostsin vastu
ei mina ilula laula
lapse rõõmu rõõgutagi
ma laulan läbi murede
läbi leinatse südame
suu laulab süda muretseb
silmad vetta veeretavad
paled laskvad laine’eida
silmist veereb palgelleni
palgelt veereb kaelalleni
kaelast veereb rinnulleni
rinnult veereb rüppejeni
rüpest veereb säärilleni
säärilta labajalule
labajalult varvastelle
varvastelt maha vajukse
sest said jõed jooksemaie
allikad harunemaie
jõed said suured Järvamaale
allikad Alutahaje

30. Ikka meel hale (Hanila)

Ikka on minul igava
alati minul aleda
mitu korda meelekurba
kus ma istun seal igava
kus ma astun seal aleda
kus ma kõnnin seal kõleda
kus ma käin käised märjad
kus ma jooksen juuksed märjad
kus ma seisan silmad märjad
et on kodu kauge’ella
millal saan mina isale
millal saan mina emale
millal veeren vendadelle
millal õõrutan õelle
Ikka on minul igava
alati minul aleda
mitu korda meelekurba
kelle kurdan kelle kaeban
kelle haige’ed halatsen
kivi suur küla vahella
paasi paksu vainiulla
kivile mina kisendan
paele mina pajatan
nutan noorele rohule
kurdan kullerkuppudelle
halan angervaksadelle

31. Sõnasaatmine lindudega (Hanila)

Igle linnud agle linnud
metsa kured kurvad linnud
minge mu kodude kaudu
käige mu kodude kaudu
viige mu isale teada
viige mu emale teada
andke teada haudujalle
et igav elu minule
ase halva tüterille
kuu ma nutan venna kuube
pääva nutan venna pärga
aasta otsa vana aset

32. Murekarikas (Hanila)

Mullu jõin murekarika
tunamullu hooletoobi
tänavu sõin leinaleiva
sest on mure mulle tulnud
hooli lapsile osanud
oh mina mure Mareta
leinahoole Leenukene
Kaie kahjude alune
ikka on minul igava
alati minul aleda
mitu korda meelekurba

33. Mehetapja Maie lugu (Karksi)

... oli kolmeksi minije
üits oli Anne tõine Else
kolmas Maie maani rinda
Els läits einä niitamaie
Kai läits karja saatemaie
Mai läits aita eits magame
ihus vastset väidsekeista
armast all’ast ravvakeista
esi väidselt ta küsisi
„Minu vastne väidsekeine
minu all’as ravvakeine
kas sa süüd süämeverda
maitsed massade alusta?”
Väidse kuuli kosti vastu
„Mina süü mis sa söödäd
mina süü süäme verda
maitse massade alusta”
Kai tuli karja saatamesta
Els tuli einä niitamesta
Maie tõussi uudiesta
väits oll’ kähen tal verine
põll oll’ ehen tal punane
Emä kuuli kosti jälle
„Maiekeine mis sa tennü
mistes põlle sul punane
või o väidse sul veritse?”
Maie kuuli kosti jälle
„Tapi laudast lauku ärgä”
Emä joosi valateme
allep laudan lauku ärgä
„Minu Maiene minije
uksid mehe tapsid kaasa
uksid mehe uune’esse
tapsid kaasa kammeresse
peiu pengile suretid
mul o kahju pojastegi
sul o kahju kaasastegi”
Maie kuuli kosti jälle
„Kahju meil kokku katekeisi
koes nüüd mina minesse
või no sii pää panesse”
Mai läits metsa sis pageme
läits ta kuuske pallemaie
„Armas kuuske avide mind
kallis kuuske kata minda
ma ole näiu süütegije
kabu kahjude alune
uksi mehe tapsi kaasa
uksi mehe uunesse
tapsi kaasa kammeresse
peiu pengile sureti”
Kuuske vastu vaideliia
„Kudas või mina avite
külänaisi koolenesse
tullas laudu lõhkumaie
kirstulaudu kiskumaie
sinut siitä leitänesse
mulle süüdü antanesse
mine palle muida puida”
Mai läits kaske pallemaie
„Armas kaske avide mind
kallis kaske kata minda
ma ole näiu süütegije
kabu kahjude alune
uksi mehe tapsi kaasa
uksi mehe uunesse
tapsi kaasa kammeresse
peiu pengile sureti”
Kaske vastu vaideliia
„Kudas või mina avite
kümme tüdrukut külännä
neli neitsit o talule
tullas lehti lõikamaie
minust vihta tetänesse
sinut siitä leitänesse
mulle süüdü antanesse
mine palle muida puida”
Mai läits aaba pallemaie
„Armas aaba avide mind
kallis aaba kata minda
ma ole näiu süütegije
kabu kahjude alune
uksi mehe tapsi kaasa
uksi mehe uunesse
tapsi kaasa kammeresse
peiu pengile sureti”
Aaba vastu vaideliia
„Kudas või mina avite
kümme meestä siin külännä
ütessä üle tanume
kik o kange kirve’elle
kik o virga väiste pääle
minust algu lõhutesse
pikkä pirdu kisutesse
sinut siitä leitänesse
mulle süüdü antanesse”
Mai läits manta näägutenna
näägutenna saagutenna
„Nõnda joosku teie juure
nagu minu jumi joosep
nõnda libisegu lehe
nagu mu liha libiseb”
Koes nüüd Maie minesse
või no sii pää panesse
Mai läits meelen sis meresse
labaluini laine’esse
kaalani kalakudusse

34. Ikka meel hale (Hanila)

35. Mis maksab muretsemine (Kolga-Jaani)

Mis maksab muretsemine
aitab ale ikkemine
mure muudab mustassagi
aledus teeb aige’esse
muretsedes murran meele
kahetsedes katkun kaela

VI LAULA, KUNI ELAD

36. Kui mina hakkan laulemaie (Tõstamaa)

Kui mina akkan laulemaie
kas’ke kas’ke
siis jääb küla kuulatama
viis aga valda vaatamaie
poisid puuriida peale
naised astvad aja peale
saks aga mõtleb sarveääle
ei sii põle saksa sarveääle
see on minu oma ääli
ema ääli isa ääli
au neil annan aua põhja
ütlen uiest ümmer jälle
varssi vana järje peale
kui mina akkan laulemaie
ma laulan mered jo maasse
mereääred einamaasse
merekaldad karjesmaasse
merepõhjad põllumaasse

37. Kiigeaja mälestus (Kuusalu)

Juba sest on ammu aega
ammu aega palju päevi
kui me viimaks kiikusime
ühel laual laulasime
ühe toome õile pealla
sarapuu südame pealla
kahe kaseladva pealla
juba toom on heitnud õile
juba kask on kaotand karva
sarapuu lehed säristand
vaher valge’ed varistand

38. Ei nuta surreski (Kursi/Võnnu)

Ei ma nuta surressagi
kahetse kadudessagi
itke ilmast minnessagi
kui saab surma voodiesse
pää saab pikisse linusse
jalad alla musta mulla
valge laudade vahele

39. Laula, kuni elad (Tõstamaa)

Laula laula suukene
liigu linnu keelekene
mõlgu marja meelekene
ilutse südämekene
Küll sa siis saad vaita olla
kui saad alla musta mulla
valge lauade vahele
kena kirstu keske’elle